Põhjaranniku tuul aitab muuta energiatootmise keskkonna­hoidlikumaks

Martin Kruus
, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelja Energia juht Martin Kruus.
Nelja Energia juht Martin Kruus. Foto: Erakogu

Kas teate, mis on ühist Läänemaa rannikuala pärlitel Hanilal ja Noa-Rootsil ning põhjaranniku paikadel Paldiskil, Viru-Nigulal ja Aseril?
Tänu nendele katab tuuleenergia juba praegu viis protsenti Eesti elektritarbimisest ning koos teistest taastuvenergia allikatest toodetava elektriga muutub meie energiatootmine päev-päevalt keskkonnahoidlikumaks.


Lisaks tuuleenergia keskkonnaalastele eelistele ei vaja elektrituulikud erinevalt fossiilkütustel töötavatest jaamadest kütust ega ka saastelubasid, mis on seotud kulutustega. Seega on tuulikute kasutamine pikas perspektiivis odavaim ja keskkonda säästvaim energia tootmise viis, sest vajab kolmest kuluelemendist vaid ühte – seadmete soetamiseks vajaminevat. Tuuleenergia osakaalu tõus annab võimaluse tõrjuda turult välja kulukamad ja saastavamad elektri tootmise tehnoloogiad.
Kui võtta kokku tuule-, biogaasi, biomassi ning hüdroenergia, moodustab taastuvenergia kogu Eestis tarbitavast elektrist praegu ligi 15%, sellest 5% katab tuuleenergia. Läänemere tuultele avatud pika rannajoonega Eesti teeb õigesti, kui püüab senisest rohkem tuult elektritootmise tarbeks kinni.
Juba mullu jõudis tuulest toodetud elekter Eestis ligikaudu 100 000 kodusse ja selle tootmisest teenitud raha mitmel pool ka kohaliku elu edendamisesse. Virumaal ja Läänemaal loodud mittetulundusühingud toetasid 2011. aastal kohaliku tuulepargi toodetud elektrienergia tuludest näiteks Hanila vallas kohalikku kultuuri ja Viru-Nigula vallas veemajanduse parandamist.
Nelja Energia, mis toodab kaks kolmandikku kogu Eesti tuuleenergiast, plaanib samasugust koostööd jätkata, ehitades lõpuni pooleliolevad maismaa tuulepargid Aseris, Paldiskis, Kundas ja Hanilas ning meretuulepargi Loode-Eestis. Lisaks keskkonda säästvale energiatootmisele on tegemist praegu siiski veel innovatiivse valdkonnaga, mis loob baasi kohaliku energiatööstuse tekkeks. Selle kinnituseks on Eestis juba mõni aasta tagasi loodud tööstusettevõtete võrgustik ehk klaster, mis pakub tuuleenergia tööstusele seadmeid ja teenuseid.
Hiljuti jõudis avalikkuseni uudis Eesti suurimate tuulepargiettevõtete Freenergy, Vardar Eurus ning Nelja Energia ühinemisest. Ühinemise tulemusel tekib traditsioonilise juhtimis- ja omandistruktuuriga energiaettevõte Nelja Energia OÜ, mille omanduses on kõik Eesti, Läti ja Leedu tuulepargid. Mida see muutus kaasa toob? Partnerite jaoks kohaliku omavalitsuse tasandil mitte midagi, sest uues organisatsioonis jätkub senine tegevus ning ka personal jääb samaks.
Vajadus ühinemise järele tuleneb Nelja Energia kiirest arengust ning laienemisest viimase viie aasta jooksul.
Algselt vaid mõnest projektist alguse saanud ja nüüdseks suureks organisatsiooniks kasvanud ettevõtet pole enam otstarbekas hallata juhtimislepingute kaudu. Uus struktuur annab uut jõudu pooleliolevate elektrijaamade valmimiseks kolmes Balti riigis ning arvestades taastuv­energeetika ressursimahukust, on ühinenud ettevõte kindlasti elujõulisem investor.
Lisaks sellele, et lõpetame Eestis pooleliolevad maismaa tuulepargid ja kaks biogaasijaama, vaatame ka piiri taha. Plaanime ehitada kaks tuuleparki Leedus ja ühe Lätis. See tähendab lähiaastatel Baltikumi taastuvenergeetikasse vähemalt 150 miljoni eurost investeeringut, millele lisandub hiljem veel meretuulepargi maksumus.
Leedu turu muudab perspektiivseks fakt, et Ignalina tuumajaam suleti 2010. aastal ja see on muutnud Leedu elektrienergiat importivaks maaks, kus kodumaiste elektrivõimsuste arendamine on prioriteet. Lätis on praegu tuuleenergia koguvõimsus kuus korda väiksem kui Eestis, mistõttu on väljavaated taastuvenergeetika valdkonnas head.
Täiendavalt plaanime laieneda teistessegi taastuvenergia valdkondadesse, eeskätt biomassist saadava energia tootmisesse. Biogaasi potentsiaal pole kaugeltki nii suur kui tuuleenergial, kuid selle muudab energeetika mõistes efektiivseks tehnoloogia, mille puhul saavutatakse koos biogaasimootoritega elektriline kasutegur üle 40%.
Erinevalt elektrituulikutest töötavad biogaasijaamad pidevalt, aastas ligikaudu 8000 tundi. Lisaks saab elektritootmise protsessis vabaneva heitsoojusega varustada kohalikku kaugküttevõrku, aidates nii piirkonna soojuskulud kontrolli alla saada.

Vaadates tulevikku, arvan, et taastuvenergia, sealhulgas tuuleenergia, katab juba varsti arvestatava osa Eesti elektritarbimisest. Kütuse- ja saastevaba tuuleenergia on siinjuures kõige soodsam lahendus. Näiteks täitub Nelja Energia kõige esimestel tuulikutel Virtsu I tuulepargis tänavu kümme aastat, mis tähendab, et juba kahe aasta pärast lõppeb nendele tuulikutele taastuvenergia toetuse maksmine.
Me kõik vajame igapäevaeluks elektrit – küsimus on selles, kuidas mõjub selle tootmine keskkonnale ja meie kõigi rahakotile.
Arvan, et võime üheskoos uhkust tunda tuuleenergia targa kasutamise üle Eesti lääne- ja põhjarannikul.

Kas teadsid, et ...

 Euroopa Liidus moodustavad tuulepargid käigusolevatest elektrijaamadest 10,5%.
 Euroopas eelmisel aastal ehitatud elektrijaamadest  olid 21% tuulepargid.
 tuuleparkide koguvõimsusest piisab 6,3% elektri tootmiseks Euroopa Liidu riikides.
 nii diislikütusel kui ka tuumaenergial töötavaid elektrijaamu suleti mullu rohkem kui ehitati.
 töötab praegu veidi üle kaheksakümne tuuliku koguvõimsusega 184 MW ja need paiknevad enamjaolt Lääne-Eestis.
 Eestis toodetud tuuleenergia katab 5% Eesti energiavajadusest.
 Eesti suurim tuuleenergiaettevõte on Nelja Energia, mis koondab ennast kolm ettevõtet: Freenergy, Vardar Eurus ning Nelja Energia. Ettevõtted ühinesid osaluste vahetuse kaudu 2012. a alguses, ühinenud ettevõtete varade maht on 335 miljonit eurot.

 Nelja Energia tuulikutest töötab
 Viru-Nigula vallas kaheksa elektrituulikut koguvõimsusega 24 MW ja ehituses on kolm tuulikut koguvõimsusega 6,9 MW,
 Aseris kaheksa elektrituulikut koguvõimsusega 24 MW,
 Hanilas 20 elektrituulikut koguvõimsusega 39,6 MW, Tooma tuuleparki paanitakse paigaldada veel elektrituulikuid koguvõimsusega kuni 8 MW,
 Paldiskis kaheksa elektrituulikut koguvõimsusega 18,4 MW, ehituses on koostöös Eesti Energiaga 18 tuulikut, millest üheksa (22,5 MW) kuulub Nelja Energiale,
 Noa-Rootsis kolm elektrituulikut koguvõimsusega 9 MW.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles