Valdavalt Nõukogude ajal ehitatud suured ühiskondlikud hooned praegu täies mahus enam kasutust ei leia, kuid omavalitsuse rahakotist viivad igal aastal omajagu raha, et tasuda ülalpidamiskulude eest.
Alakasutuses maja tühjendab omavalitsuse rahakotti
3. aprill 2012, 20:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haljala vallavanem Leo Aadel ütles, et neil õnneks selliseid vähese kasutatavusega hooneid, millel püsikulud peal, palju ei ole, kuid mõni siiski. Üleüldse on Haljala valla omandis hooneid palju ja sellest tulenevalt ka majandamiskulud suured.
“Kulude katmisega saame muidugi hakkama, aga peame nentima, et võtame majandamiskulud teiste valdkondade arengu arvelt,” tunnistas vallavanem. Ta täpsustas, et keskkütte hind ei olegi niivõrd kallis, kuivõrd on hooned energiasäästmatud ja omavalitsus n-ö kütab raha nelja tuule poole, sest tegemist on Viru kolhoosi ajal ehitatud hoonetega, millel kehv soojapidavus.
Näidetena tõi Aadel vallamaja koos pastoraadihoonega, viimasel küll püsikulusid peal ei ole, aga seisab tühjana ja vajaks remonti. Aga ka suur rahvamaja, mis omal ajal oli plaanitud maakonna kultuurikeskuseks, enne, kui leiti raha Rakvere teatri ehitamiseks.
Rahvamajas on kõige aktiivsemas kasutuses need ruumid, kus asub raamatukogu, aga teatrietendusi on Aadli sõnul vaid korra kuus ning paaril tunnil nädalas tegutsevad rahvamajas ka mõned ringid. “Seda on ilmselgelt vähe,” lausus vallavanem.
Rahvamaja vähesest kasutusest hoolimata on valla 2012. aasta eelarvest rahvamaja ülalpidamiskuludeks eraldatud
102 000 eurot, millest majandamiskulud moodustavad umbes 59 000 eurot, personalikulud umbes 33 000 eurot ning kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 6000 eurot.
Neid ja teisi Haljala valla hallatavate hoonetega seotud küsimusi arutati möödunud nädalal ümarlaual, mida peeti juba teist korda. “Esimest korda koguneti poolteist aastat tagasi, aga nüüd tõdeti, et ikkagi ei ole midagi muutunud,” selgitas Aadel, lisades, et nüüdki jõuti arusaamisele – kiireid lahendusi ei ole ega tule.
Vallavanema sõnul tuleks ametiasutuste võrgu ühe katuse alla koondamiseks alustada kahest asjast: kaaluda praeguse vallamaja ja pastoraadihoone müüki panekut, olles esialgu uue omaniku juures mõneks aastaks rentnikuks, ning hiljem mõelda võimalusele vallamaja rahvamajja kolida. Samas tasuks raamatukogu rahvamajast koolimajja üle viia.
“Kes aga võiks olla see metseen, kes niisugust hoonekompleksi (vallamaja ja pastoraadihoone – toim.) omandada suudab ja soovib, sest see nõuab väga suuri investeeringuid,” viskas Aadel õhku küsimuse.
Suur kultuurimaja on ka Tamsalu vallal, mis võtab valla selle aasta eelarvest üle 130 000 euro ülalpidamiskulude tarbeks. Teatrietendusi, mis suure saali rahvast täis tõi, enam ei võõrustata, nagu seda varasemalt tehti.
“Teatritel ei tasu väljasõidud ära, sest klientuuri on vähe,” nentis Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg, kes sugugi ei olnud nõus sellega, et majas vähe tegevust oleks. Tema sõnul jagub kultuurimajas tegevust kõigile vanuserühmadele, samas asuvad kulutuurimajas ka raamatukogu ruumid.
Suuri ja vähem kasutatavaid hooneid, mis nõuavad kõrgeid ülalpidamiskulusid, leidub ka Tapa vallas. Ühe näitena tõi vallavanem Alari Kirt Jäneda spordihoone, mille küttekulu on suur, kuid hoonel ei ole väga aktiivset kasutust. Spordihoone majandamiskulu on aastas umbes 38 000 eurot.
“Samas ei ole spordihoonet otstarbekas ka kinni panna, sest seda kasutavad peale Jäneda kooli õpilaste veel üsna suure piirkonna elanikud sporditegemise kohana,” põhjendas Kirt. Tänavu plaanib Tapa vald teha hoone rekonstrueerimisprojekti ning püüab maja soojapidavamaks ehitada.
Rakke vallas valmistab veidi muret praegune õpilaskodu, mis algselt ehitati koolimajaks. Et aga lapsi on õpilaskodus vähe, on maja kasutus hooajati vähenenud. Maja ülalpidamiskulu on umbes 13 500 eurot aastas. “Siiani oleme hoonet ülal pidanud ning majutusteenust pakkunud ka mitteõpilastele. Suviti pakume majutusteenust õpilasmalevale,” kõneles Rakke vallavanem Andrus Blok.
Väike-Maarja vallas seisab alates 2006. aastast kasutuseta Väike-Maarja õppekeskuse endine spordihoone, mis 1967. aastal võimlaks ehitati, nüüd aga kasutatakse seda gümnaasiumi remondi ajal mööbli ladustamiseks. Vallavanem Indrek Kesküla sõnul on hoone ülalpidamiskulu siiski praktiliselt olematu: eelmisel talvel oli vaja katuselt lund lükata, aeg-ajalt tuleb katki löödud aknaid parandada.
“See hoone jäi lihtsalt kitsaks ja ei vastanud enam spordi tegemise tänapäevastele vajadustele. Väike-Maarja vald on ehitanud uue spordihoone õppekeskusele ja gümnaasiumile lähemale ning uus hoone on suurem, selles on tunduvalt mitmekesisemad võimalused sportimiseks. Lisaks sellele, et saab mängida pallimänge, on jooksurajad, maadlussaal, aeroobikasaal ning need katavad nii õpilaste kui ka muu elanikkonna sportimisvajaduse,” rääkis Kesküla.
2007. aastal valmis küll ehitusprojekt, mille järgi planeeriti endisesse spordihoonesse ehitada noortekeskus ja staadioni abiruumid, aga EAS projekti ei rahastanud.
Eelmisel aastal peeti läbirääkimisi kohaliku ettevõtjaga, kes soovis tühjalt seisvaid ruume noorte vabaajakeskusena kasutama hakata, kuid volikogu ei pidanud ettevõtja koostatud äriplaani jätkusuutlikuks.
Suuresti tühjana seisab ka niinimetatud Elioni maja Võsul. Hoones tegutsevad apteek ja perearst, aga vaba ruumi on veelgi.
“Huvi on tuntud mõne väiksema poe avamiseks, aga huvi tundmiseks on see jäänudki,” tunnistas Vihula vallavanem Raivo Uukkivi.
Elioni maja ülalpidamiskuluks on sellel aastal planeeritud umbes 11 000 eurot. Vihula vallavolikogu andis nõusoleku maja müüki panna, kuid ostjat ei ole seni leitud, mistõttu püütakse hoonet kevade poole uuesti müüa.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et valla bilansis olevad hooned, millel ei ole rakendust, kuid millest vähegi võib asja saada, on püütud maha müüa. Näiteks müüdi Ubja klubihoone ja üks laudahoone. Praegu on veel müügis Sõmeru endine vallamaja ja Kaarli rahvamaja, mis on tühjalt seisnud umbes poolteist aastat. Lisakulu need hooned vallale ei too.
Lääne-Viru ülejäänud omavalitsustes alakasutuses kulukaid hooneid ei ole.