Väikelaste allergiad on heaoluühiskonna tulem

Kristi Ehrlich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Väikelaste allergiat põhjustab väga sageli vale toitumisharjumus. Kirevad maiused sisaldavad organismile kahjulikke aineid, mis võivad allergiat tekitada ehk nakatada heaoluühiskonna tõppe.


Heaoluühiskond toob paraku peale hüvede endaga kaasa varjupoole - oma jälje on see aastate jooksul jätnud ka tervise valdkonda.


Allergoloog Kersti Veidriku sõnul on väikelaste allergiad nimelt heaoluühiskonna tulem just seepärast, et seda soosib meie elulaad.

1990. aastate alguses tehti hulk võrdlevaid uuringuid, jälgimaks endiste sotsialistlike riikide, teiste hulgas Eesti inimeste tervist nende omaga, kellel oli võimalik kapitalistlike riikide pakutut tarbida.

Enne ja nüüd

Uuringutest järeldub, et nendes n-ö suletud riikides, kus toiduvalik ja heaoluriikide hüvede kättesaamine oli tunduvalt tagasihoidlikum kui mujal kapitalistlikes riikides, nagu näiteks Rootsi ja Ameerika ühendriigid, olid allergiahaiguste statistilised numbrid tuntavalt madalamad.

Praegused andmed aga näitavad, et Eestigi on hakanud vanematele kapitalistlikele riikidele järele jõudma ja elanikkond naudib täiel rinnal heaoluühiskonna pakutavat, mida võib järeldada ka väikelaste tervisest, sest allergilisi lapsi on üha rohkem, kui neid oli 1990. aastate alguses.

"Tegelikult arvataksegi, et allergia on mingil määral heaoluühiskonna haigus. Mitte muidugi sada protsenti, aga suures osas kindlasti," lausus Kersti Veidrik ning vihjas kõikvõimalikule keemiale, mida me sisse sööme.

Allergoloog meenutas Nõukogude aega ja seda, mida siis söödi - põhiliselt ikka kodumaist toodangut, poelettidelt polnud võimalik ostukorvi laduda mujalt sisse toodud puuvilju, värvaineid sisaldavaid mitmesuguseid maiustusi, mis kõige rohkem just lastele terviseprobleeme tekitavad.

Doktor Veidrik juhtis tähelepanu, et kuigi laste allergiad on natuke ealisusega seotud, mängivad esimeste eluaastate jooksul toit ning selles sisalduvad värv- ja säilitusained siiski väga palju rolli just allergiahaiguste puhul.

Värvikirev maailm
"Kui vaadata poes natukene ringi ja jälgida kogu valikut, mis seal on, kui palju on erkoranže, -punaseid, -rohelisi tooteid. See on asovärvaine, mida need tooted sisaldavad. Need on värvained, mis organismis mingil määral sadestuvad, nad küll ei lagune, aga nad kahjustavad organismi toimimist, kui neid pidevalt ja suures koguses kasutada," kõneles allergoloog.

Seetõttu peaks väikelapse menüüst kindlasti puuduma igasugused värvilised joogid ja kõikvõimalikud krõpsud, mis sisaldavad rohkesti säilitusaineid.

Doktori sõnul ütleb ta alati oma patsientidele, et karastusjooki ei tohi iga päev tarbida. Ja kui tähistatakse sünnipäeva ja tahetakse sel päeval natuke teistmoodi lauda katta, võiks eelistada meie endi värvitut limonaadi Kelluke või Sprite'i, nende toime pole nii tugev ja on vähem kahjulikud tervisele.

"Kindlasti peaks lapse menüüst väljas olema tugeva värviga lutsukommid. Mõni tuleb siia vastuvõtule, teeb suu lahti ja mulle vaatab vastu erkroheline või erksinine keel," tõi Veidrik näite ja lisas, et see on ju sulaselge keemia, mis hetk tagasi oli lapsel suus olnud.

"Olen näinud, kui värvilist jooki klaasi valatakse ja kui see klaas siis tühjaks juuakse, on klaasi sein värviline.

Aga osa värvi läheb organismi ja jääb samamoodi "seinte" külge," seletas doktor. Seepärast peaks väga hoolega jälgima, millega väikelaps maiustab ja mida ta poeriiulilt himustab, või hoopis järgima sama teed, mida mööda Soomes ja Rootsis on paljudes peredes mindud - kommi süüakse ainult nädala lõpus.

Vali lihtne kodutoit

Loomulikult on teatud seltskond lapsi, kes on mingile konkreetsele toiduainegrupile allergiline, kas ei talu piima, muna, kanaliha või nisujahutooteid, kuid kui laps on terve ja mingeid probleeme ei ole, tuleb eelistada lihtsat kodust toitu: pudrud, tavalised supid, kaste ja kartul, hautatud juurviljad jne, mida alati on söödud ja mis on jätkuvalt tervislik toit.

Allergia toob paraku endaga kaasa muidki hädasid: nahalööve, sügelus, mistõttu on lapsed rahutud ja õnnetud, teinekord sügavad ennast katki ja siis tekib veel nahamädanik.

Laste uni on häiritud, nad on virilad ja närvilised. Halvimal juhul võivad välja kujuneda isegi allergiline nohu ja astma.

"Aga iga arsti mõte liigub sinnapoole, et sellist last tuleb rohkem jälgida. Ja võib-olla natuke tõsisemalt võtta tema pikalt kestnud nohu ja köha, mõtlema, kas selle taga ei ole mitte allergia ja astma algus," nentis Veidrik, kellel tuleb järjest rohkem teha lapsevanemate seas teavitustööd, et aasta-poolteisene laps ei pea pidevalt maiustusi ja värvilisi jooke saama, kuigi ta neid tahab.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles