Kui kõik läheb plaani järgi, võib kaheksa aasta pärast näha Lääne- ja Ida-Virumaa piiril suletavas Aidu karjääris Põhjamaades ainulaadset sõudekanalit koos sinna juurde kuuluvate atraktsioonide ja puhkepargiga.
Sõudekanali ehitus annab suletavale karjäärile uue elu
17. aprill 2012, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on kahepoolse koostööga: ühel pool on arendaja, imeväike omavalitsus Maidla vald ning teisel pool toetaja, hiiglaslik ettevõte Eesti Energia.
Veespordi- ja vaba aja keskus koos rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanaliga, veeslaalomiraja ja tuuletunneliga on midagi palju enamat kui lihtsalt üks spordikompleks. Idee teostumisel antakse seni suletud territooriumile tagasi elu.
Plaane tehes on 850 inimesega vallas väga suurelt mõeldud, kuid Maidla vallavanem Hardi Murula peab seda igati loomulikuks – siin tulebki asju suurelt ette võtta, mitte olla vaid naabrist parem, vaid konkureerida Euroopa vastavate keskustega. “See ei ole utoopia,” rõhutas ta.
1972. aastal avatud Aidu põlevkivikarjäär suletakse tänavu suvel, sest sealsed varud on ammendumas. Aastatega on sealt kaevandatud 90 miljonit tonni põlevkivi.
Eesti Energia Kaevandused ASi juhatuse esimees Veljo Aleksandrov ütles, et kuna sealne põlevkivikaevandus suletakse, siis tuntakse vastutust, et see koht saaks uue elu – eesmärk on karjääri ala võimalikult hästi korrastada ja tavakasutusse tagasi anda.
“Kuna kõrval tuleb Uus-Kiviõli kaevandus maa alla, siis on meie huvi, et siia tuleksid tagasi inimesed, kellele ka tööd pakkuda,” lisas ta.
Eesti Energia Kaevandused AS rajab 2,3 kilomeetri pikkuse ja 166 meetri laiuse ning 3,5 meetri sügavuse sõudekanali süvise, mis täidetakse loodusliku veega, samuti korrastab sellega piirneva ala. Ülejäänuga tegeleb vastav sihtasutus.
Aidu karjääris lõpetatakse töö sel suvel ja siis läheb kohe kanali kaevamiseks. Eesti Energia panuse suuruseks on 2,1 miljonit eurot. Esimene võistlus on kanalil planeeritud 2015. aastaks. Päris valmis loodetakse ettevõtmisega saada 2020. aastaks.
Maidla vallavanem Hardi Murula ütles, et projekti ülejäänud rahastuse puhul loodetakse Euroopa Liidu järgmiste toetusprogrammide peale, sest juurde tuleb ka vajalik taristu, samuti hulga atraktsioone.
Sõudekanali rajamisest räägiti Maidlas esimest korda juba 18 aastat tagasi, kui selle mõtte pakkus välja üks keskkonnaametnik.
Läinud reedel Maidlas maastikuteatri vormis esitletud sõudekanali projekti oli vaatamas ka Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, keda tuntakse Virumaa suure patrioodina.
“Ei ole võimatuid olukordi, küsimus on idees ja mõtlemise mastaapides, see on väga julge ja samal ajal läbi mõeldud,” kommenteeris Kelam, tuues esile ka Eesti Energia vastutuse, kes on seal kaevandanud ja saanud kasu ning nüüd panustab selle ala taastamisse.
Eesti Aerutamisföderatsiooni president Martin Pedai ütles, et sellist aerutamise-sõudmise kanalit Eestis teist pole.
“Praegused võistluspaigad on väga vanamoelised, rahvusvahelisi võistlusi teha pole seal võimalik. See, mis Maidlas juhtuma hakkab, annab suure lootuse tuua siia rahvusvahelised tiitlivõistlused ja treeninglaagrid,” kõneles Pedai. Tema sõnul on Eestis aerutamise kandepind noorte seas väga lai. “Londoni olümpia on ukse ees ja õrn võimalus on ka sinna veel pilet saada,” lisas ta. Praegu treenitakse Pärnu jõel, Tartus ja Narvas.
Eesti Sõudeliidu president Rein Kilk: “Murest tehakse rõõm”
Millise mulje see idee teile jättis?
Erakordselt muljetavaldav, see on eriline asi, kui murest tehakse rõõm. Eriti vapustav, et sellises väikeses maakohas suudetakse nii suurelt mõelda, siduda erinevad organisatsioonid – Eesti Energia, Eesti Olümpiakomitee, sõudeliit –, ja seda kõike koordineeritakse väikesest vallast. Kui kellelgi on autoga Saksamaale sõitmist, siis näiteks Poolas Poznańis on sõudekeskus, mis on omaette tõmbekeskus. Seal on veesilmad, kalad sees, luiged ja pardid, sinna tehakse suusanõlvad, seal on autonäitused.
Kas on vastavad nõuded?
Sõudekanalile on omad nõuded, seal on vaja teatud tingimustega seisvat vett. Olen täiesti veendunud, et siia tulevad rahvusvahelised regatid, alguses noorte ja veteranide võistlused, karikaetapid ja lõpuks ka maailmameistrivõistlused. Põhjamaades ei ole küsimus rahas, aga seal ei leia sellist maalahmakat, kuhu ehitada. Aga näiteks Valgevene ehitab praegu kolmandat kanalit.
Mida see tähendab meie sõudjatele, kui siin kanal valmis saab?
See tähendab seda, et Põhja-Euroopas on üks võistluspaik, kus saab teha rahvusvahelisi võistlusi. Rahvusvaheline sõudeliit on võtnud oma eesmärgiks korraldada suurvõistlusi võimalikult erinevates kohtades ja selles regioonis – regiooni all ei mõtle ma mitte ainult Eestit, vaid Skandinaavia maid – on see tulevikus ainuke selline keskus. Kindlasti tulevad siia laagritesse venelased, Põhjamaade sportlased, meie enda tipud. Ma kujutan ette, et kui siin hakkavad musklis kahemeetrised mehed treeninglaagrites käima, mõjub see hästi Eesti genofondile (naerab).
Seda, milline näeb välja Aidu põlevkivikarjääri ala mõne aasta pärast, kui seal valmib tänapäevane veespordi- ja vabaajakeskus, saab vaadata siit.