/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
Venemaa põllumajanduse järelevalveasutuse Rosselhoznadzori otsus lõpetada Euroopa Liidust veiste, sigade ja lammaste sissevedu on mõjunud valusa hoobina nii Eesti põllumajandusettevõtetele, aktiivse ekspordiga maakondadele kui ka Vene-suunalise kaubavahetuse usaldusväärsusele. Sisseveokeelu kehtestamisest on möödas kuu aega, aga mingit arengut märgata ei ole.
Idanaabritega äri ajavad ettevõtjad teavad, et üksnes headest kontaktidest äripartneritega ei piisa, kindlustamaks pikaajalist ja stabiilset koostööd, ning et poliitilised ja majanduspoliitilised otsused võivad päevapealt olukorda muuta.
Veebruaris Pihkvas Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul tajusin vaid head läbisaamist ja üksteise austamist ning avatust teha koostööd erinevates valdkondades, turismist ja lõpetades kultuuri- ja noorsoovahetuseni.
Samasse ajajärku jäävad Eesti ajakirjaniku “kiusamine” ja sündmuse Eesti-poolne kajastamine, mis päädis teadmisega ajakirjaniku paberite mittekorrasolekust ja tõdemisega, et vahejuhtumit on tugevasti üle ekspluateeritud ning vääriti mõistetud.
Järjekordne juhtum, mis valas õli tulle Venemaasse suhtumise kujundamisel ja selle väljendamisel. Ei läinudki kaua aega, kui meie riigimehed hakkasid Venemaa suunal näpuga vibutama skandaalse Pussy Rioti kirikus esinemise ja neid ähvardava karistuse teemal. Sellised suhtumiste näitamised peaksid olema väga hästi läbi mõeldud, sest kannatada võivad kõige enam just Venemaaga otsekontaktis olevad inimesed, meie ettevõtjad ja koostöö arendajad.
Mööda ei saa vaadata nii Eesti riigi kui Euroopa Liidu investeeringutest piiriületustaristutesse – vast avatud Koidula ja Luhamaa piiripunktid on esinduslikud, Sillamäe sadamas valmis möödunud aastal veokitele ooteala, mis äsja sai küll riigikontrolli kriitika osaliseks. Pingutustest hoolimata oleme siiani sõltuvad Venemaa tollist. Kui nende otsus on lasta üle piiri 70 veokit, siis nii see on, hoolimata mitu korda suuremast võimekusest. Ka siin on mõtlemiskoht heade ja toetavate suhete hoidmise olulisuses.
Suheldes vene inimestega, kes esimest korda Eestit külastavad, on sageli näha nende üllatust selle üle, et meie eluolu erineb Venemaal meedias kajastatust. See annab kinnitust, kui suur jõud on suhtlusel, kultuurivahetusel, enda tutvustamisel ja turundamisel.
Muudatused või otsused Venemaa-suunalises maailmapoliitikas mõjutavad paratamatult ka Eestit. Viimaseks muudatuseks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO otsus Venemaa oma organisatsiooni liikmeks võtta, mis lõpetab Venemaa senise eraldatuse.
Alates 1994. aastast esitatud liitumisavaldusele on senini vastu olnud nii USA kui ka pärast 2008. aastat Gruusia, kes igal aastal Venemaa liikmelisusele veto pani. Šveitsi vahendusel on aga õnnestunud liitumises kokku leppida ning 18 aastat kestnud liitumiskõnelused on alles nüüd hakanud vilja kandma – tulevast suvest saab Venemaast ametlikult WTO liige. Suurriikidest on liitumata veel Kasahstan ja Valgevene.
Ekspertide hinnangul tähendab Venemaa liitumine WTOga stabiilsemaid mängureegleid kaubavahetuses ning Eesti ettevõtjatele suuremaid ekspordivõimalusi. Venemaa liitumise mõju Eesti majandusele on laiahaardeline, sest Venemaa alandab ekspordi tollitariife ja kaotab või vähendab turge moonutavaid meetmeid, nagu ekspordimaksud. Ka Venemaa pääs Eesti turule võib muutuda lihtsamaks.
Kui Venemaa on viimastel aastatel tariifidega vangerdanud, siis nüüd peaks tekkima stabiilne olukord ja kõigile ühtsed reeglid. Kindlamad mängureeglid, tollitariifide alanemine ja ekspordimaksude kadumine toovad eeldatavalt kaasa transiidi elavnemise, ekspordivõimaluste kasvu, konkureerivate kaupade lisandumise ning võimaliku puiduhindade alanemise – seega puidutööstuse elavnemise.
Ehkki suurema osa ekspordipiiranguist on Venemaa juba 2011. aastal kaotanud, on WTOga liitumine toonud kaasa kindlustunde, et asjalood niimoodi ka jäävad. See omakorda parandab olulisel määral Eesti ekspordivõimalusi kõikide SRÜ riikidega, eelkõige Venemaaga just majandusgeograafilise läheduse tõttu. Kaubavahetus Venemaaga ongi viimastel kuudel kajastanud positiivseid trende, näidates ekspordis isegi paarikümneprotsendilist tõusu.
Vene turg on Eesti jaoks väga oluline sihtturg, olles peale Soomet ja Rootsit ekspordi sihtturgudest kolmandal kohal. Umbes 10% toodangust läheb just Vene turule.
2012. aasta kujuneb mõnes mõttes murranguliseks ka Virumaale, suuresti ekspordile keskendumise poolest Venemaa, eelkõige Peterburi suunal. Oma roll selles on Kunda ja Sillamäe sadamal, Peterburi toidudefitsiidil, Eesti kaupade kvaliteedil ja kohalikul toorainel ning elavnevatel ärisuhetel ja taasavataval luksusrongil Tallinna-Virumaa-Peterburi marsruudil. Samuti senistel pingutustel tuua siia vene turistid, kes aktiivselt on külastanud Toilat, Rakvere linnust, Aqva spaad ja teisi huvitavaid kohti. Võtmeroll seisneb ka selles, kas Venemaa muudab oma väljakäidud mõtet sigade ekspordi keelustamisest või mitte.
Meie ise saame aga hea seista selle eest, et hoida väärtuslikke ja heatahtlikke suhteid, mitte anda hinnanguid ega võimendada juhtumeid, mille kohta meil täit informatsiooni ei ole, sest kannatajaks jäävad need, kes meie äritegevust idasuunal arendavad ja majandust hoida püüavad.