Kes määras riigikogu liikmete arvuks 101? Kust selline number üldse võeti? Nii väikese riigi kohta, nagu seda on Eesti, piisab palju väiksemast liikmete arvust. Pakun selleks arvuks 61.
Kiri: Vananenud valimissüsteem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks igast maakonnast pääseb riigikogusse üks kõige rohkem hääli saanu. Teiseks esindab Tallinna kuus, Tartut neli saadikut. Seega on olemas juba 25 saadikut. Ülejäänud 36 saadikut pääseb riigikogusse kõige rohkem antud häälte põhjal. Selleks koostatakse üleriigiline pingerida. Kandideerida saab ainult Eesti vabariigi kodanik, kes on vähemalt 25aastane, on kõrgharidusega, ei ole kohtu poolt karistatud ega ole vaimse puudega. Valimised on otsesed ja salajased. Ei loe parteide nimekirjad, kvoodid, häälte ülekandmine jne.
Praegune valimissüsteem on oma aja ära elanud. Minu pakutu on lihtne ja kõigile arusaadav ning valija saab tõepoolest oma arvamust avaldada. Kandidaatide ülesseadmise õigus on erakondadel, valimisliitudel, põllumeeste esindustel. Ei peibutuspartidele – häältekorjajaile. Valijatel on õigus oma saadik riigikogust tagasi kutsuda, kui tema käitumine jätab soovida.
Nüüd riigikogu liikmete palkadest. Riigikogu liikmel ei tohi olla mingit privilegeeritud seisust. Seda näitab praegu nende palgasumma suurus pluss sellele lisanduvad kuluhüvitised. Riigikogu liige olla on auamet. Teades, kui palju inimesed teenivad, kui suured on pensionid, pakun riigikogu lihtliikme palgaks 3500, aseesimehe palgaks 4500, esimehe palgaks 5000 eurot. Ei mingeid juurdemaksmisi. Iseenesest mõistetavalt riigikogu liikmete lähetused välisriikidesse kompenseeritakse.