Higised pihud, õpitu ununemine ja tühi paber on osa iga koolilõpetaja õudusunenäost. Sellekevadine riigieksamite kadalipp sai alguse esmaspäeval, kui eksamilaua taha istusid eesti keele kui teise keele riigieksami sooritajad.
Eksamiperioodil on oluline süüa ja puhata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval toimunud eksami kirjalikule osale järgneb suuline, mis kestab teisipäevast neljapäevani. Eesti keel teise keelena on kohustuslik riigieksam vene või muu õppekeelega koolis.
Tänavu registreerus sellele eksamile 2980 eksaminandi, sh gümnaasiumilõpetajaid 1791, kutseõppeasutuste õpilasi 1126 ja varemlõpetanuid 63.
Uue kuju saanud emakeeleeksamit sooritavad abituriendid esmaspäeval, 30. aprillil. Eesti õppekeelega koolides on eesti keel kohustuslik riigieksam, vene õppekeelega koolides on emakeeleeksam vabatahtlik. Kokku asub 30. aprillil emakeeleeksamit sooritama 10 263 koolilõpetajat.
Emakeeleeksami uuenduste ettevalmistustega tehti algust juba kolm aastat tagasi ning sellekevadised abituriendid on esimesed, kes uue vormi saanud eksamitööd riiklikult tegema asuvad.
Eksamikeskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste selgitusel on tegemist kaheosalise eksamiga, põhiline erinevus varasemast seisneb selles, et puhtalt kirjutamisülesandele on lisandunud ka lugemisülesanded.
Lugemisosa eesmärk on tema sõnul suurema rõhu pööramine õpilaste lugemusele ja oskusele loetu üle mõelda ning järeldusi teha.
Aeg, mis enne oli ette nähtud vaid kirjutamisülesande sooritamiseks, on nüüd jaotatud kahe ülesande vahel, kuid Hennoste arvates on see normaalne, sest kui varem kulutasid eksaminandid palju aega kirjandi teema valimisele, siis nüüd saab juba lugemisülesandeid tehes valmistuda ka kirjutamiseks, kuna töö erinevad osad on omavahel seotud.
Riigieksamitele on pühendatud nädal Vikerraadios, kus igal argipäeval saates “Huvitaja” arutletakse mõnel riigieksameid puudutaval olulisel teemal.
Nii võttis saates sõna ka tervisearengu instituudi toitumisspetsialist Tagli Pitsi, kelle jutu kohaselt on inimese tervis otseses seoses sellega, mida söögiks tarvitatakse. Tema sõnul peaks õppurid ja teised vaimse töö tegijad hoolitsema selle eest, et nende menüü oleks rikkalik ja seda mitte ainult eksamiperioodil.
Ka rõhutas ta hommikusöögi ja korraliku puhkuse tähtsust. “Inimesed, kes on hommikul oma energiavarusid täiendanud, on päeva jooksul märksa õpi- ja keskendumisvõimelisemad kui need, kes on kodust väljunud tühja kõhuga,” rääkis toitumisspetsialist. Tema ütlusel on n-ö juhtmete kokkujooksmise võimalikkus eksami ajal kõige suurem just neil õpilastel, kes lähevad tähtsat ülesannet sooritama tühja kõhuga.
Eksamiperioodiga kaasnevate murede ja probleemidega hädas olijad saavad abi küsida ka suhtlusportaalis Facebook, kuhu on loodud spetsiaalne kommuun eksamisooritajatele ja teistele, kel kooli lõpetamisega seoses vastuseta küsimusi.
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb teha viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Kõik valitud riigieksamid peab ka sooritama, eksamist loobuda ei saa. Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ei tee ära ka lisaeksamit, jääb tal kool samal aastal lõpetamata.
Riigieksamite periood lõpeb 15. juunil, kui toimub füüsika riigieksami lisaeksam.
Eksamieelistustes 2012. aastal võrreldes varasemate aastatega suuri erinevusi ei ole: rohkem on valitud inglise keele, ühiskonnaõpetuse, geograafia ja matemaatika riigieksamit.
Eksamitulemused saab teada riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel. Tulemused sisestatakse andmebaasi ning muudetakse kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad. Riigieksami e-tunnistused on riigiportaali vahendusel kättesaadavad alates 20. juunist. Üksikasjalikumad nõuanded e-tunnistuse allalaadimiseks, samuti selle kasutamisvõimalused leiab eksamikeskuse kodulehelt.
Eksamitulemustega mittenõustumise korral on eksaminandil õigus viie tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada apellatsioon haridus- ja teadusministeeriumi apellatsioonikomisjonile. Soovi korral saab enne apelleerimist eksamikeskuses kohapeal oma eksamitööga tutvuda. Tutvumise täpsem kord, registreerimisvõimalused jm sellekohane info on eksamikeskuse kodulehel üleval juuni algusest.
2012. aasta riigieksamitele on registreerunud kokku 18 233 eksaminandi, eksamivalikuid on üle 43 000.
Lääne-Virumaal on gümnaasiumilõpetajaid 1. märtsi seisuga 482. Populaarsemad valikeksamid on läänevirulaste hulgas geograafia ja ühiskonnaõpetus, mida sooritab vastavalt 327 ja 324 õpilast. Huvi on ka inglise keele riigieksami vastu, mida asub sooritama 303 õpilast, matemaatika riigieksamit soovib teha 174 abiturienti ning bioloogia riigieksami on valinud 105 gümnasisti.
Vähempopulaarsed eksamiained on saksa keel, mille kasuks on otsustanud 6 gümnasisti, vene keel, mille sooritajate arv meie maakonnas on 31. Ajalooga asub pead murdma 44, keemiaga 41 ning füüsikaga 27 gümnaasiumilõpetajat.