Porkunis, metsaveerel asuva Rästikmäe talu lähistel elavad metskitsed, kellele pakuvad turvatunnet selle talu koerad Nero ja Karoliina.
Talukoerad turvavad Porkunis metskitsi ilveste eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rästikmäe talu peremees Peedu Vipper rääkis, et metskitsed valisid oma ööbimispaigaks tema talu põlluäärse metsa juba aastaid tagasi. "Ööbimiskohale on jäänud nad truuks tänaseni. Tavaliselt on minu talu lähedal sellel talvel ööbimas nelja- kuni kuuepealine kitsekari."
Turvaline paik
Metskitsede ööbimispaik asub Vipperi kodutalust sadakond meetrit eemal. "Olen alati imetlenud nende graatsiliste loomade tarkust, nad lähtuvad koha valikul karja ja järglaste turvalisusest. Minul puudub jäägrikirg ja jahipüssi pole ma kunagi paugutanud. Küllap on metskitsedki aru saanud, et olen rahumeelne mees," rääkis Peedu Vipper. Kuid ilmselt on metskitsedele olulisem, et ka Rästikmäe talu koerad Nero ja Karoliina neid turvavad.
"Metskitsede hirm pole asjatu, sest Porkuni lähistel metsades elab ilveseid. Olen aastate jooksul leidnud sealt kitsekorjuseid. Kas tegemist on olnud ilvese tapatööga või murdjaks mõni muu kiskja, aga metskitsedele Porkuni kaugemate kantide metsad ohutud ei ole," teadis Vipper.
Peedu Vipper on tähele pannud, et kitsede ööbimispaik asub tema õuekoerte haukumise kuuldekaugusel. Nero ja Karoliina on ketis aiaga piiratud taluõuel ja kitsedele ohtu ei kujuta. "Kuid penide haukumine peletab taluhoone lähistelt eemale ilmselt teised kiskjad või annab märku nende lähenemisest," arvas majaperemees. Metskitsed on saanud talu koertega koguni nii headeks tuttavateks, et käivad uudistamas aia taga Rästikmäe talu majapidamist.
"Koerad, kes muidu võõraste peale kurjalt hauguvad, kitsi märgates kõva häält ei tee. Metskitsi nähes piirduvad nad paari haugatusega. Need häälitsused on rohkem nagu tervituse eest. Ilmselt peavad Nero ja Karoliina metskitsi juba oma pere liikmeteks ja omade peale häält ei tõsteta," jutustas Peedu Vipper.
Metskitsede tarkus
Loodusgiid ja jahindusspetsialist Peeter Hussar ütles, et metskitsede selline käitumine on põhjendatud ja loogiline. "Metskitsed on eriti talvisel ajal ilveste saakloomad ja kiskjate hirmus hoiduvadki kitsed külade ja talude lähedusse. Kuid samuti on hakanud käituma ilvesed, kes saakloomi jälitades inimasustuste lähedust ei pelga," selgitas Hussar.
Seda, et metskitsed hakkasid talviti järjest sagedamini inimasulatesse tulema, panid jahimehed ja loodusvaatlejad tähele umbes viisteist aastat tagasi, kui Eestis suurenes järsult ilveste arv.
Metsaelanikud on targad ja teavad, kes on neile ohtlikud ja kes mitte. "Kui taluelanikud on rahumeelsed, siis metskitsed harjuvad nendega ja võivad tulla koguni taluõuele. Kitsedele meeldib talvisel ajal talu õunapuuaias käia. Et leida mahakukkunud õunu ja neid nosida, saades nii õunaseemnetest vajalikke vitamiine ja energiat," rääkis Peeter Hussar.
Porkuni lähedases talus on metskitsed ja koerad üksteisega ilmselt nii harjunud, et kitsedele pakub rahumeelsete koertega taluõu tõepoolest turvatunnet. "Mets, kus elavad ilvesed, on aga kitsedele ohtude allikas, ja loomad aimavad seda," sõnas Hussar.