Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) algas 2. mail pindala- ja keskkonnatoetuste taotlusvoor.
Soovitusi pindalatoetuste taotlejatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tanel Trell
PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja
Taotluse juurde kuuluva põldude loetelu vormi PT50A täites tuleb arvestada uue põllumajanduskultuuride loeteluga – kasvatatav põllumajanduskultuur vastavalt sellele kirja panna. Kultuuriga peab sobima ka iga konkreetse põllu maakasutustüüp, mis vormile märgitakse. Uut põllukultuuride loetelu saab vaadata PRIA kodulehelt või juhendist “Abiks taotlejale” ning küsida teenindusbüroodest. Samuti on vormil uus veerg kasvatatava kultuuri kasutusviisi või otstarbe kohta. Veergude täitmiseks annavad selgitusi märkused vormi lõpus ja “Abiks taotlejas”. Lisaks tuleb põldude loetelus iga põllu puhul teha märge ka põllumajandusmaa kasutusõiguse kohta.
Kui suurel põllumassiivil on mitu maa kasutamise õiguslikku alust, piisab selle õigusliku aluse märkimisest, millega on hõlmatud suurem osa põllust. Põldu taotlusel kasutusõiguse alusel osadeks jagama ei pea.
Kõik pindalatoetuste taotlejad peavad esimest korda täitma nõuetele vastavuse küsimustiku.
Igal suvel ja sügisel saab PRIA kaebusi, et maavaldaja või -omaniku maadel on keegi tema nõusolekuta näiteks niitmas käinud või taotleb võõrale maale omaniku teadmata toetusi.
Segaduste vähendamiseks on nüüd taotlusvormil lahter, kuhu taotleja märgib, millisel õiguslikul alusel ta taotlusalust maad kasutab. Kirjalikke dokumente PRIA selle kohta taotlemisel ei küsi, aga kui hiljem tekib maa kasutamise üle vaidlusi, siis tuleb just toetuse taotlejal oma õigusi tõendada. Toetuse saamiseks ei pea taotleja olema mitte ainult maa õiguslikul alusel kasutaja, vaid ka seal tegelike tööde tegija, sest toetus on mõeldud põllutöödega seotud kulutuste hüvitamiseks. Mitu taotlejat korraga samale maale toetust taotleda ei saa.
Miks PRIA ei maksa toetusi kõigile maadele, kus tegelikult praegu põldu peetakse ja miks põllumassiivide kaarte pidevalt uuendatakse?
Toetusõiguslik on ainult selline põllumaa, mis on kantud PRIA põllumassiivide registrisse ja mis oli 30. juuni 2003 seisuga heas põllumajanduslikus korras. Koos taotlusega tuleb PRIA-le esitada samal aastal PRIAst pindalatoetuste taotlemiseks saadud kõige uuemad põllumassiivide kaardid, märkides neile taotlusaluste põldude piirid. Vanemad kaardid ei sobi, sest PRIA uuendab põllumassiive ja sellega seoses ka kaarte igal aastal.
Iga nelja aasta jooksul valmivad õhust tehtavad ortofotod, mis võimaldavad tegelikku maakasutust võrrelda seniste kaartide ja neil näidatud piiridega, arvestada massiivi pindalast maha mittetoetusõiguslikud alad ja täpsustada massiivi pindala. Massiivipiiri muutmise vajadus võib selguda ka kohapealse kontrolli ja GPSiga mõõtmise tulemusel. Uued kaardid väljastatakse ka neile, kes soovivad taotleda toetusi toetusõiguslikele maadele, millele pole seni toetust taotletud ega massiivikaarti koostatud.
Massiivikaartide koostamise üks põhimõtteid on – igale taotlejale oma põllumassiivi kaart, välistamaks, et mitu taotlejat joonistavad oma põlluks arvatava maa piirid eksikombel kattuvaks.
Infot pindalatoetuste kohta saab PRIA kodulehelt www.pria.ee, ning maakondlikest büroodest. Taotlusi ootame 2.-21. maini.
Hilinenult saab taotlusi esitada veel 15. juunini, kuid siis väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta.