Koolilõpetaja teha on keerulised otsused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Õigekeelsussõnaraamat"
"Õigekeelsussõnaraamat" Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Käes on närvesööv eksamiperiood, mis tekitab kartust tuleviku ees. Saamaks teada tänavuste gümnasistide tulevikuplaane, sai küsitletud õpilasi Virumaa gümnaasiumides.



Millised eksamid teie valisite?
Kaisa Lumiste (Haljala): Eelmisel aastal sooritasin geograafia riigieksami ning sel aastal osutusid valituks lisaks kohustuslikule eesti keele eksamile ka ühiskonnaõpetuse, matemaatika- ja inglise keele eksam.
Olari Karu (Kadrina): Valisin eesti keele, ühiskonnaõpetuse, inglise keele, matemaatika- ja geograafiaeksami. Otsuse tegin eelkõige selle põhjal, milliseid eksameid mul läheb kõrgkooli pääsemiseks vaja.
Kristiina Leiman (Rakvere): Kuna kirjand on kohustuslik igale õpilasele ning geograafiaeksami sooritasin 11. klassis, jäi mul valida veel kolm eksamit. Minu esimene valik oli matemaatika, sest see eksam on paljudes ülikoolides sisseastumisel vajalik. Valituks osutus ka keemiaeksam, Kolmandaks eksamiks valisin inglise keele.
Kristina Darolitš (Vinni-Pajusti): Eelmisel aastal sai tehtud geograafiaeksam. Tänavu valisin riigieksamiteks matemaatika, eesti keele, inglise keele ning ühiskonnaõpetuse. Ühiskonnaõpetuse eksam osutus valituks, sest mul ei ole Eesti kodakondsust ning tehes selles aines lõpueksami, on seda kergem taotleda. Ülejäänud eksamid valisin seetõttu, et neid võib edaspidi õppimisel vaja minna.
Markus Pedo (reaalgümnaasium): Lisaks kohustuslikule eesti keele eksamile valisin veel ühiskonnaõpetuse, matemaatika- ja inglise keele eksami. Geograafiaeksami sooritasin juba eelmiselt aastal.

Kas eksamitulemuste suur tähtsus kõrgkooli astumisel tekitab lisapingeid?
Kaisa Lumiste: Hetkel ei tekita, sest ma ei tea veel päris kindlalt, mida tahan edasi õppima minna.
Olari Karu: Eksamitulemuste suur tähtsus kõrgkooli astumisel tekitab minus kindlasti natukene lisapingeid, sest minu sooviks on pääseda tasuta õppekohale.
Kristiina Leiman: Minul pole lisapingeid veel tekkinud. Olin põhikoolis tubli õpilane ning seetõttu on mul põhiteadmised olemas. Gümnaasiumiastmes muutusin kahjuks küll veidi laisemaks, kuid kõik vajaliku jätsin siiski meelde.
Kristina Darolitš: Kuigi palju tekitab muidugi, sest konkurents ülikoolidesse pääsemiseks on suur.
Markus Pedo: Kindlasti tekitab eksamite suur tähtsus pingeid, aga olen õnneks inimene, kes väga ei muretse.

Millist õppemeetodit peate parimaks eksamiks valmistumisel (õpikust õppimine, internetipõhine õpe, õppimine koos sõpradega, õppimine eraõpetajaga vms)?
Kaisa Lumiste: Kõige tulemuslikumaks pean seda, kui keegi lihtsalt kõik rahulikult lahti seletab ning vastab seal, kus endal mõistus otsa saab. Õpikuga õppides võib tihti midagi selgusetuks jääda.
Olari Karu: Parimaks õppemeetodiks eksamiks valmistumisel pean õpikutest ja eksamiraamatutest teemade ülekordamist ja ülesannete lahendamist.
Kristiina Leiman: Mulle meeldib omaette õppida. Nagu meie klassijuhataja soovitab, et tegele eksamiteks valmistumisega iga päev kas või pool tundi, kui rohkem aega ei jagu.
Kristina Darolitš: Minule meeldib kõige enam sõpradega koos õppimine, sest arutlemise käigus jääb rohkem meelde.
Markus Pedo: Minu jaoks on sõpradega koos lihtsam õppida, sest mitu pead on ikkagi mitu pead.

Millised on plaanid gümnaasiumi lõpetamise järel?
Kaisa Lumiste: Kindlasti lähen edasi õppima ja ka valdkond on enam-vähem selge. Teen lõpliku otsuse siis, kui eksamitulemused käes.
Olari Karu: Pärast gümnaasiumi lõpetamist on kindel soov minna edasi õppima Tallinna tehnikaülikooli ärindust.
Kristiina Leiman: Õppimine on protsess, mis kestab kogu elu, ning tänapäeval on raske vaid keskharidusega läbi lüüa. Mind huvitavad mitmed erialad, näiteks keemia, bioloogia ja majandus. Kui sisseastumine peaks mingitel põhjustel ebaõnnestuma, on mul varuplaan minna aastaks oma lemmikriiki Prantsusmaale ning järgmisel aastal uuesti proovida.
Kristina Darolitš: Sügisel astun kindlasti mõnda ülikooli, õpingutes pausi ei tee.
Markus Pedo: Kindlasti plaanin edasi õppida. Hetkel on soov minna Tartusse mehhatroonikat õppima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles