Euroopa Liidu algust tähistatakse täna, sest 9. mail 1950. aastal esitas Robert Schuman Euroopa ühendamise ideed. Euroopa päev on võimalus korraldada üritusi ja pidustusi, mis toovad Euroopa lähemale tema kodanikele ja lähendavad ühenduse rahvaid.
Juhtkiri: Euroopa päev ja sõjalõpud
9. mai 2012, 04:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas aga toovad? Pigem kipume kõikides hädades Euroopat süüdistama. Ja vana hea Euroopa pole ammu enam endine.
Äsja kirjeldas kirjanik ja reisijuht Urmas Espenberg Euroopa uut nägu: kvartalite kaupa moslemeid, suured immigrantide linnajaod – kirbuturud, räpased tänavad, tuututamine liikluses, lisaks mošeed ja minaretid ...
“Viimane ekskursioon, kus viisin meie gümnaasiumiõpilasi Brüsselit ja Pariisi vaatama, mõjus aga sedavõrd kummastavalt, et tundsin vajadust avalikult sõna võtta. Nii tahaksingi mõtiskleda mitmete Euroopa riikide võime üle säilitada oma tegu ja nägu võimsalt pealetungivate integreerumata immigrantide ja võitleva islami ees,” kirjutas ta.
Oluline on Euroopa päeva kontekstis ka sõja lõpu tähistamine. Seisab ju europarlamendi Strasbourgi hoone keset Euroopat ning Saksamaa ja Prantsusmaa piiril osaliselt ka eesmärgiga sümboliseerida rahu ja välistada tulevikus maailmasõja võimalus Euroopas.
Kui Euroopa riigid meenutasid Teise maailmasõja Euroopa-lahingute lõppu eile, siis Venemaa tähistab NSV Liidu Suures Isamaasõjas saavutatud võitu täna. Saksamaa kirjutas kapituleerumisdokumendile alla kaks korda. NSV Liidu diktaatori Jossif Stalini nõudel nimetati 7. mail kindral Dwight Eisenhoweri staabis Prantsusmaal allkirjastatud dokument esialgseks kapitulatsiooniaktiks. Teine kapitulatsiooniakt kirjutati alla Berliini lähistel Karlshorsti villas 8. mail kella 23 paiku Kesk-Euroopa aja järgi, kuid Moskvas näitas kell juba uut päeva ehk siis 9. maid.
2004. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta resolutsiooni, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks.
Läti president Andris Bērziņš leidis, et kahel päeval sõja lõpu tähistamine on üleminekuperiood ja tulevikus võiks siiski hakata sõja lõppu tähistama ühtselt 8. mail.
Ka Maarjamäe mälestusväljakul tähistati eile Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning mälestati kõiki selles sõjas langenud ja hukkunud inimesi, olenemata sellest, kas tegemist oli sõjaväelaste või tsiviilisikutega ning millist mundrit nad kandsid.