Rainer Vakra: kui koostöö on hobune, siis kes rauad ostab?

Rainer Vakra
, Riigikogu liige, demokraatide ühenduse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rainer Vakra
Rainer Vakra Foto: Mihkel Maripuu

Koos kevadega saabus Eesti poliitikasse ärevust ja raputavaid tuuli. Valitsuserakondade toetus on üle pika aja langenud madalamale kui opositsiooni oma. Erakondades ajab üks skandaal teist taga. Samal ajal ootavad aga inimesed parteidelt eelkõige just tasakaalukust ning enam empaatiat.



Soov muuta Eesti poliitika avatumaks on loonud praeguseks aktiivse meeskonna ja pannud aluse uuele poliitikaklubile ehk MTÜ-le Demokraadid. Virumaa meestest löövad kaasa näiteks Lembit Kaljuvee ja Toomas Varek.

Pärast demokraatide ühenduse moodustamist riigikogus pöördus meie poole mitu ühendust, kes avaldasid koostöösoovi ning tegid ettepanekuid muudatusteks seadustes. See kõik pani aluse MTÜ Demokraadid loomisele, sest tekkis vajadus meie meeskonda selget määratleda ning luua võimalus oma eesmärkide paremaks realiseerimiseks. MTÜ Demokraadid on ühendus, mille liikmetel on sõna- ja hääleõigus nii Euroopa Parlamendis, riigikogus kui ka Tallinna volikogus. See annab meile kindluse, et saame oma prioriteete ka ellu viia.

MTÜ Demokraadid eesmärk on anda panus ühtse ja tugeva Eesti arenguks. Selleks osaleme aktiivselt kodanikuühiskonna poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Siiani on liialt vähe kaasatud ühiskonda mõjutavate protsesside kujundamisse spetsialiste ja teadlasi. Vaadakem kas või haridusvaldkonda. Ettepanekud ja arvamused koolide sulgemise kohta peaksid tulema ikka õpetajatelt, lastevanematelt. Lihtne on ministeeriumi seinte vahel liita ja lahutada maakoole, kuid keerulisem on näha arvude taga lapsi ja nende vajadusi.

Üheks näiteks on demokraatide ühenduse ettepanek suurendada põlevkivi ressursimaksu kaks eurot tonni pealt, millega seoses laekuks riigieelarvesse kokku 40 miljonit eurot ja mis kataks vajaliku õpetajate palgatõusu. Praegu maksavad Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus ja Kunda Nordic Tsement ressursimaksu kokku 20–30 miljonit eurot aastas, samas on need ettevõtted teeninud aastas üle 200 miljoni euro kasumit. Seepärast tulebki valitsusel põlevkivi abil toetada oma rahvast, investeerida haridusse – rahva tarkusesse.

Täna käivad aktiivsed mõttetalgud ja analüüs, et pöörata poliitika ja poliitikud näoga rahva poole. Meie ei ütle kõlavaid ega ilusaid programmilisi lauseid, vaid pakume välja väga selgeid ja kõigile arusaadavaid loogilisi lahendusi. On selge, et poliitikas ei tee üksi midagi – edasiviiv jõud on võime leppida eesmärkides kokku oma partneritega. Õppida tuleks praegu Eesti poliitikas tekkinud olukorrast. Kohati on lausa kurb vaadata, kuidas kaks Eesti suurimat erakonda on unustanud sellise lihtsa mõiste nagu koostöö. See, mida üks suurpartei korraldab Tallinnas ja teine Eesti vabariigis, ei ole jätkusuutlik ega mõistlik. Retoorika, et asi otsustati valijate mandaadiga, on küüniline ja lühinägelik. Vale on mõtlemine, et kui on 51% ehk enamuse toetus, siis ülejäänud 49% Eesti inimeste arvamusel pole tähtsust. Näiteks kreeklased arutasid ja vaidlesid 130miljardise abipaketi üle isekeskis kolm kuud, Eesti valitsus andis nõusoleku kolme päevaga ja parlament pidi tegema ühel päeval kaks istungit. Kus on siin loogika ja diskussioon rahvaga?

Arendama peab võimalikult laiapõhjalist koostööd kõigi teiste erakondade, kolmanda sektori ja muude huvitatud osapooltega. Usume, et praeguses poliitilises elus tuleb esmalt muuta parteide suhtumist ühiskonda. Rahvas on väsinud üksteise materdamisest, poliitikutelt ja poliitikalt oodatakse lahendusi, mitte süüdlasi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles