Broadstairs kutsub

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Rakvere reaalgümnaasiumi õpilased said ühe väga huvitava kogemuse võrra rikkamaks. Nimelt sõitsid noored nädalaks ajaks Inglismaale, et osaleda Kent School of Englishi keeleõppe programmis, praktiseerida oma keeleoskust ning muidugi näha, kuidas elatakse Suurbritannias.



29. aprilli pärastlõunal võis näha Rakvere reaalgümnaasiumi ees seismas 26 väga elevil 6.–9. klassi õpilast. Peagi väljus buss, mis sõidutas nad Tallinna lennujaama, kus istuti lennukisse. Juba kolme tunni pärast maandusid noored Londonis, et sealt edasi suunduda väikesesse mereäärsesse Broadstairsi linnakesse, kus järgmine näda veedeti.
Kui buss lõpuks peatus, käis igast õpilasest läbi väike ärevusvärin. Millised on minu võõrustajad? Millises majas ööbin järgneva nädala? Kas minuga elab koos ka mõni õpilane teisest riigist? Teadsime, et Rakvere rühmaga samal ajal viibivad keelepraktikal noored Saksamaalt, Šveitsist, Belgiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Itaaliast. Oma küsimustele saime üsna pea vastuse. Nii mõnegi noorega viibis ühes majas mõni samas programmis osalev välismaa õpilane. Ka nendega tehti tutvust ja vahetati muljeid. Paljud neist ei teadnud Eestist midagi, kuid nii ei tohtinud see kesta. Muidugi rääkisid ka välismaalased põnevaid lugusid oma kodumaast ja kultuurist.
Hommikuti suundusime pärast hommikusööki, milleks oli tavaliselt röstsai või hommikuhelbed, KSEsse, et võtta osa iga argipäeva hommikul toimuvatest tundidest. Esimesel päeval tegime testi, mille alusel jaotati meid tasemerühmadesse. Tuli välja, et eestlaste tase on väga hea. Iga päev õpetas meid mõni uus huvitav õpetaja.
Tunnid kestsid tavaliselt keskpäevani ning pärast seda oli mõni tund vaba aega, et varem lunastatud lõunatalongide eest mõnes kohvikus söömas käia. Hiljem, tavaliselt kella kahe paiku, toimus pärastlõunane üritus, milleks võis näiteks olla jalutuskäik Põhjamere rannikul, orienteerumismäng linnas, väljasõit Canterburysse, booling või midagi muud.
Pärast üritusi läksime võõrustajaperre õhtusöögile. Oli ka arvestatud taimetoitlasega: alati oli neile sobiv toit olemas. Perekonnad olid väga hoolivad ja viisakad. Briti inimestest jäi üldiselt väga hea mulje. Kõikjal kasutati viisakusväljendeid ja üksteisega käituti väga hästi. Kui tänaval kellegi poole pöördusime, saime alati lahke vastuse ja abi.
Õhtuti, tavaliselt kell kaheksa, algasid õhtused üritused, näiteks disko, kantritants, kino või karaoke.
Harilikult toimusid need koos välismaalastest õpilastega ja andsid väga hea võimaluse lõbutseda ja samal ajal uusi sõpru soetada. Õhtused ettevõtmised lõppesid veidi enne kümmet, seetõttu tundus kojuminek pimedas veidi hirmus, kuid õnneks elas samas kandis ka teisi eestlasi, nii oli julgem liikuda. Linn oli siiski turvaline.
Üks huvitavamaid ettevõtmisi oli väljasõit Londonisse. Nägime ära kõik olulisemad vaatamisväärsused: London Eye, Big Beni, London Toweri, Westminster Abbey ja Buckinghami palee. See oli kindlasti üks elu põnevamaid kogemusi. Meile anti ka kolm tundi vaba aega, et saaksime suveniire osta. Pärast seda pöördusime tagasi Broadstairsi, et pakkida asjad, sest järgmine päev oli aeg lahkuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles