Andres Jaadla kaebas ringkonnakohtu otsuse riigikohtusse

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnapea Andres Jaadla.
Rakvere linnapea Andres Jaadla. Foto: Toomas Herm

Andres Jaadla kaitsja taotleb kolmanda astme kohtult Tartu ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega teise astme kohus jättis muutmata Viru maakohtu Jaadlat süüdimõistva otsuse iseendaga tehingute sõlmimise episoodides.

Kohtus Rakvere reformierakondlasest linnapead Andres Jaadlat kaitsev vandeadvokaat Kaarel Kais taotleb riigikohtult nimetatud episoodides õigeksmõistvat otsust. Kui riigikohus ei pea võimalikuks õigeksmõistva lahendi tegemist, siis taotleb kaitsja, et nimetatud episoodides rngkonnakohtu otsus tühistataks ja saadetaks maakohtule uueks arutamiseks.

Riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane ütles, et riigikohus otsustab hiljemalt 3. augustiks, kas võtta Andres Jaadla kaitsja määruskaebus menetlusse või mitte.

Tartu ringkonnakohus ei rahuldanud Rakvere linnapead Andres Jaadlat kaitsnud vandeadvokaadi taotlust kaitsealune õigeks mõista või Viru maakohtu otsus täielikult tühistada ja saata see tagasi uueks aruteluks uue kohtukoosseisuga.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse Jaadla süüditunnistamises ja karistamises huvide konfliktiga seonduvates episoodides, kuna selles osas on maakohus otsuses põhjenduse puudumisega oluliselt rikkunud kriminaalmetlusõigust. Samas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata iseendaga tehingute sõlmimise episoodides, kuna selles osas on maakohtu otsus kriminaalkolleegiumi hinnangul seaduslik ja põhjendatud. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue otsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus.

Andres Jaadla on varem öelnud, et teise astme kohus seab õiglustunde osaliselt jalule ja näitab, kui keeruline see õigusvaidlus on.

Andres Jaadla pani süüdistuse kohaselt aastatel 2007–2008 linnapeana oma töö- ja teenistuskohustuste täitmise raames korduvalt toime erinevaid korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangute rikkumisi. Teda süüdistatakse linna esindajana tema endaga seotud äriühingutega OÜ Kesklinna Pargid, OÜ Rakvere Elamuhooldus ja Rakvere Linnahoolduse OÜ tehingute tegemises ja ka antud äriühingute majandushuve oluliselt mõjutavates küsimustes linnavalitsuse istungitel otsuste tegemises osalemises.

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt oleks Andres Jaadla pidanud ennast taandama temaga seotud ettevõtetega seotud küsimuste lahendamisest ja mitte osalema linnapea ning linnavalitsuse liikmena nimetatud otsuste tegemises. Samuti poleks ta tohtinud temaga seotud ettevõtetega sõlmida lepinguid. Kuna tehtud tehingute maht ületas igal üksikul juhul vähemalt sajakordselt tollal kehtinud kuupalga alammäära ning Andres Jaadla osalusel tehtud otsused mõjutasid olulisel määral antud äriühingute majanduslikke huve, on Andres Jaadla tegevus vaadeldav kriminaalkuriteona korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangute teadlikus rikkumises suures ulatuses.

Riigikohus tühistas 18. mail Viru maakohtu mullu oktoobris langetatud otsuse tühistada Andres Jaadlale korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest politsei määratud väärteokaristus ja saatis asja maakohtusse uueks arutamiseks.

Riigikohus leidis, et maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt väärteomenetluse lõpetamist otsetarbekuse kaalutlusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus väärteomenetluse lõpetamise tingimusi analüüsinud ega andnud hinnangut, miks on Jaadla süü hinnatav väiksena ja miks puudub väärteoasja menetlemiseks avalik huvi. Seetõttu on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhistamata, märkis riigikohus.

Andres Jaadla sõlmis mullu oktoobris töövõtulepingu OÜga Rakvere Linnahooldus Rakvere linna ohtlike jäätmete hoiukoha hoolduseks ja valveks aadressil Spordi 20. Jaadla oli OÜ Rakvere Linnahooldus nõukogu liige ning Ida prefektuuri hinnangul rikkus ta korruptsioonivastases seaduses sätestatud keeldu teha omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid seaduses nimetatud isikutega, kelleks on osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik. Politsei määras Jaadlale 3000-kroonise (191 eurot) trahvi, mille meer kohtus vaidlustas.

Andres Jaadla on varem Virumaa Teatajale öelnud, et tegemist oli hädaolukorraga ja ohtlike jäätmetega, mis tuli kolmeks kuuks kuhugi paigutada ning alternatiivseid variante tol hetkel ei olnud. “Eks me vaidleme maakohtus edasi. Ma ennast süüdi ei tunnista ja loodan, et maakohus teeb peale täiendavat arutelu õigeksmõistva otsuse,” sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles