Võidupüha õhtul kogunesid Viru maleva liikmed Kloodi Pahnimäe muinaslinnusesse, et süüdata võidutulest lõke ja veeta üheskoos jaaniõhtu. Südaöö paiku süüdati muinaslinnuses teist aastat järjest muistne märgutuli, mille vaadet käidi uudistamas ja fotografeerimas Rakvere linnuses.
Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel, kui ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani ulatuv sõnumite edastamise süsteem.
Kogunemine ühisele jaaniõhtule ja talgute laadsed tegevused on Viru maleva vabatahtlike arvates need tegevused, mis liidavad inimesi. „Hea, et on koht, mis on oluline ja kuhu tahetakse tulla,“ rääkis Viru ringkonna naiskodukaitsja Velli Ehasalu. „Jaanipäeva ja talgute võlu Pahnimäel on seltskond, kes seal kokku saab. Ikka parimad jõuavad sinna,“ lisas Ehasalu, kelle arvates peakski Kaitseliidus olema ühtsuse tunne, sünergia ja usaldus.
Ühe vanima eestlaste linnuse – Kloodi Pahnimäe linnuse õuele kogunemine on Viru maleva liikmetele kujunenud traditsiooniks. Viru maleva liikmed kogunevad Kloodi Pahnimäele Võidupüha õhtul juba teist aastat järjest, samuti ka kodanikualgatuse Teeme Ära ettevõtmisele.
Ühtlasi on traditsiooniks võitlusgrupi liikmetele ja paljude teistele, süüdata võidutulest, mille president Võidupühal kogu Eestisse jaanitulede süütamiseks laiali saadab, küünal ka Tõrma kalmistul, Viru maleva relvavenna Jako Karuksi puhkepaigas. Viru maleva kaitseliitlasel nooremseersant Jako Karuksil jäi 23. juunil 2007. aastal Afganistanis puudu sõduriõnnest.
Sel aastal koosnes võidutuli kahest leegist. Esimene osa süüdati Pärnu Vallikäärus noorkotkaste poolt iidseid võtteid kasutades muinastulest. Tule teine osa süüdati jumalateenistusel Toris Sõjameeste Mälestuskiriku altariküünlast. Mõlemad tuled liideti jaanilaupäeva hommikul Pärnus Rüütli platsil üheks võidutuleks.