Loomakaitsjad on mures, et Huljal asuvas OÜ Saaremetsa lüpsifarmis elavad loomad jubedates tingimustes, kuid Lääne-Virumaa veterinaarkeskusest saadud hinnangul on sealne olukord rahuldav.
Hulja lehmade olukord tekitab eriarvamusi
4. märts 2009, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Loom oli jäetud keti otsa surema, vigastatud loom ei suutnud end ise jalule ajada ning oli vigastustest paistes."
Niisuguseid muljeid vahendas uudisteportaalile Delfi loomakaitseseltsi vabatahtlik Janek, kes eelmisel nädalal oli külastanud Kadrina vallas Hulja külas osaühingule Saaremetsa kuuluvat farmi.
Vabatahtlik juhtis tähelepanu kahele pikali olnud loomale. Ülejäänud veised ei olnud vabatahtliku hinnangul küll ülearu kõhnad, kuid pidid olema sõnniku sees. Samuti olnud vasikatel kõhud lahti.
Vabatahtlik Janek ütles Virumaa Teatajale, et on probleemidest kõnelnud ka farmi omanikuga.
"Kurb, et loomade olukorrale piisavalt tähelepanu ei pöörata, see pole ju nii, et sellest pole midagi, kui lehm on sõnnikuga koos," rääkis Janek.
Eesti Loomakaitse Seltsi liige Liis Lill ütles, et ise ta küll farmis kohal käinud ei ole, aga maas lamanud loomast tehtud pilte hinnates paistab olukord hull.
Lille sõnul olid farmis kokku pandud sarvedega ja sarvedeta loomad, mida tegelikult teha ei tohi, sest sarvilised võivad sarvituid võimuvõitluse käigus vigastada.
Vigastusi tuleb ette
OÜ Saaremetsa juhatuse liige Ain Altermann pidas esitatud süüdistusi alusetuks. Ta selgitas, et sarvedega ja nudid loomad on tänaseks üksteisest eraldatud, kuid tegelikult sellist nõuet ei ole.
Altermann rääkis, et farmi töös käisid parajasti ümberkorraldused, sinna toodi ka OÜ Roodevälja Uustalu lehmad, kes olid nudistamata.
"Veised olid juba kaks nädalat koos olnud, mingeid intsidente polnud juhtunud," ütles Altermann, kelle sõnul võib võimuvõitlust ette tulla ka sarvedeta loomade vahel.
Eelmise esmaspäeva hommikul, kui loomakaitsjad farmis käisid, oli üks viga saanud loom tõesti teistest eraldatud.
"Sellist asja, et loom vigastada saab või haigeks jääb, juhtub ikka," lausus ta.
Tema sõnul on veiste elutingimusi viimasel ajal tegelikult paremaks muudetud.
"Nüüd on tiined loomad eraldi laudas vabapidamisel. Vasikas sünnib puhtas kohas, jääb ema juurde, saab kohe piima imeda," selgitas Altermann.
Ain Altermanni sõnul oli loomakaitsjate tähelepanu äratanud loom tiine.
"Haigeid loomi ei panda kohe magama, ei tea ju, mis neil viga on. Veterinaar peab teda kõigepealt ravida proovima, või ütleb siis diagnoosi, mille puhul looma ravida ei tasu," rääkis ta.
Alusetud süüdistused
Täiesti põhjendamatuks pidas aga Altermann süüdistust, et sõnnikut ei koristata ning vasikatel on kõhud lahti.
"Loomakaitsjate jutust jääb mulje, nagu oleks kõigil vasikatel kõhud lahti olnud, tegelikult oli see probleem ainult ühel vasikal ning vahel tuleb haigestumist ikka ette. Lauta koristatakse pidevalt ning isegi loomakaitsjate tehtud piltidelt on näha, et loomadele on värskelt saepuru alla pandud."
Lääne-Virumaa veterinaarteenistuse juhataja Jüri Gustavsoni sõnul külastati Huljas asuvat veisefarmi viimati eelmisel nädalal.
"Hetkel võib sealset olukorda hinnata täiesti rahuldavaks ning loomade väärkohtlemist ei avastatud," ütles Jüri Gustavson.
• OÜ-le Saaremetsa kuuluv lüpsifarm asub Hulja külas, lisaks on sealses farmis OÜ-le Roodevälja Uustalu kuuluvad lehmad.
• Loomi on kokku üle 300.