Paljud suitsuandurid on valesti paigaldatud

Märtsis kontrollis päästeamet kodudes tuleohutust. Foto: Aivar Aotäht

Ida päästekeskuse töötajad avastasid kodude kontrollimisel, et ligi kolmandik suitsuandureist olid kas valesti paigaldatud või polnud töökorras.

Kokku kontrollisid päästeametnikud tänavu esimesel poolaastal 310 eluruumi nii Lääne- kui Ida-Virumaal ning avastasid hulga rikkumisi. Enim eksiti suitsuanduri paigaldamise ja töökorras oleku nõuete vastu.
Tuleohutuskontrollibüroo peainspektori Liana Sokolovi sõnul olid 68 kodus suitsuandurid valesti paigaldatud, 55 kodus polnud need töökorras ning 17 eluruumis suisa puudusid.
Sokolov tuletab inimestele meelde, et suurema tulekahju ärahoidmine sõltub alati põlengu avastamise kiirusest ning seega võib andurit nimetada kiireimaks elupäästjaks.
Sokolovi sõnul saab suitsuanduri töökorras olekut ise kodus testida, hoides korpusel asetsevat testimisnuppu paari sekundi vältel all.
“Kui andur valjuhäälselt piiksuma hakkab, siis on see töökorras, kui aga häält ei tee, on patarei tühjaks saanud ja tuleb uus asemele panna,” selgitas Liana Sokolov.
Samuti tuleks suitsuandurit tema sõnul mõni kord aastas tolmust puhastada. “Piisab pehme harjaga ülekäimisest või tolmuimejaga ületõmbamisest,” lisas ta.
Anduri paigaldamispõhimõtted näevad ette, et see tuleb panna magamistubadesse ning väljapääsuteedele. Seintele andurit paigaldada ei tohi, sest siis ei hakka see tööle. Samuti ei soovitata seda paigaldada kööki, kuna toidu valmistamisel eralduv kuum aur ja suits võivad põhjustada valehäire.
Lisaks suitsuanduritele kontrolliti tänavu 83 eluruumis ka kütteseadmete vastavust tuleohutusnõuetele ning ka seal esines rikkumisi, kuigi oluliselt vähem – 11.
Sokolovi sõnul eksiti peamiselt ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõuete vastu. “Inimesed ei tea, et neid peab puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija,” tõdes ta.
Lisainformatsiooni suitsuanduri kohta saab ööpäev läbi päästeala infotelefonilt 1524 ja veebilehelt www.suitsuandur.ee.