Saarlased käisid igavestel sõpradel külas

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maiu Küngas (vasakult) annab Viljo Terkkile Jari Herrala valvsa pilgu all koorekala ja silgupüti eest vastukaubaks leivapätsi. Kartuli- ja viljakotti kleenuke naine tõstma ei hakka, nendega peavad mehed ise hakkama saama.
Maiu Küngas (vasakult) annab Viljo Terkkile Jari Herrala valvsa pilgu all koorekala ja silgupüti eest vastukaubaks leivapätsi. Kartuli- ja viljakotti kleenuke naine tõstma ei hakka, nendega peavad mehed ise hakkama saama. Foto: Andres Pulver

Soome sõbrad tulevad Kundasse nagu koju ja teevad seda suure rõõmuga. Nii tuldi ka nädalavahetusel peetud sõbralaadale.



Nagu ikka, algas sõbralaat kaubavahetusega. Kunda sadamas andsid kunagiste tütarsaarlaste esindajad Viljo Terkki ja Jari Herrala rannarahvale koorekala ja silgupüti, mille eest Kunda linna klubi juhataja Maiu Küngas pakkus vastukaubaks koti kartuleid, koti vilja ja uhke leivapätsi. Kaubateo kinnituseks joodi norri ehk piiritusega tembitud kohvi.

“Olen Kundasse tulles ikka öelnud, et tulen koju,” ütles Viljo Terkki, lisades, et saarerahval on mandril olnud sõpru aastasadu ja see sõprus on põlvest põlve edasi kandunud. “Kundalased on meie igavesed sõbrad ja neile külla tulla on alati rõõm.”

Sõbralaatu on peetud aastasadu, praegusel kujul taastati sõbralaatade traditsioon 2000. aastal Kundas. Sõbralaadad toimuvad üle aasta vaheldumisi Kundas ja Soomes.

Järgmise, 2014. aasta sõbralaada üks korraldajaid, Hamina linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Eeva Päiviö rääkis, et tema äi on pärit Tütarsaartelt ning oli kaasas, kui viimane sõbralaev 1939. aastal Mahust teele läks. Siis katkes ka aastateks sõbrakaubanduse traditsioon.

“Soome lahe väikesaarte kivine maapind ei sobinud põllumajanduseks, sealse rahva peamine sissetulekuallikas oli kalapüük,” rääkis Päiviö, kelle sõnul käisid saarlased kala ja kalatooteid põllumajandussaaduste vastu vahetamas.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum arvas, et sõbralaat on väga tore ettevõtmine. “Loodetavasti panevad sõbralaadad kaubateo nii käima, et Kunda sadama ja Kunda linna juhid saavad aru, et on vaja käivitada laevaliin Kunda ja Kotka vahel,” kõneles maavanem.
Sõbralaada puhul olid Kundas külas ka Kunda sõpruslaev Tasuja ning patrull-laev Ristna. “Tundub, et tegemist on hingega ettevalmistatud üritusega,” märkis Tasuja komandör vanemleitnant Annes Babenko.

Nagu ikka, ilmestasid oma tegemistega sõbralaata korstnapühkijad, kelle juures said soovijad õnnenööpe teha. “Kutsuge korstnapühkijad lisaks laadale ka endale koju külla,” soovitas mustas kuues mees Aivar Sekk.

Kunda sõbralaada üks peakorraldajaid Maiu Küngas rääkis, et laupäeval oli ilm väliürituse korraldamiseks lausa ideaalne ning rahvast oli Kunda randa laadamelu uudistama tulnud väga palju.

“Pühapäeval läks asi ekstreemseks, sest lisaks tugevale vihmasajule kadus ka elekter, aga saime hakkama,” kõneles Küngas.
Küll segas vihm aga Kunda jõe suudmesse rannaliivale püstitatud merelava programmi. Ent kui jõudis kätte sõbralaada lõpetamise ja lipu langetamise aeg, tuli ka päike pilve tagant välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles