Hoolimata ponnistustest suvist koolivaheaega lühendada, lähevad lapsed vähemalt veel sel aastal kooli septembri alguses. Isegi mitte 1. septembril, sest siis on nädalavahetus, vaid suisa 3. septembril. Paar vaba päeva lisaks neile viimastele vabaduse ja suvepuhkuse nädalatele.
Pilk kalendrisse ei valeta – suvi hakkab pöördumatult läbi saama ning ettevalmistused kooliminekuks on juba alanud.
Ehkki kooliõpilased ise lükkavad selle mõtte peast veel viimase hetkeni, on lapsevanematel hulk hoolt ja muret, et vajalikud tarbed soetada. Suve jooksul on lapsed jälle suuremaks kasvanud. Riided, jalanõud, dressid – kõike läheb korraga vaja. Ja see pole sugugi odav lõbu, eriti, kui koolis käivaid lapsi on peres mitu. Ja päris nii ka ei saa, et lähed ja ostad taaskasutuskeskusest kasutatud asjad. Lapsed on enamasti väga trendi- ja bränditeadlikud ning tahavad sama, mis klassikaaslasel, või isegi pisut paremat. Muidu läheb neil nägu kohe vingu ja meel mustaks, justkui liiga tehtaks.
Lisaks riidekraamile on vaja kõikvõimalikke koolitarbeid, alates koolikotist kuni liimipulgani ning päevikust ja vihikust joonlauani.
Küllap on suve jooksul selleks otstarbeks midagi kõrvale pandud, aga palju sa ikka jõuad, kui ka suvi tahab elamist – kontserdid, matkad, muuseumid. Nii tekitabki kooliaasta alguse lähenemine paljudes teatud stressi, kuid küllap saab igast raskusest üle, kui hoolega kombineerida. Aga rahakoti teevad päris õhukeseks sellised asjad niikuinii. Ega ei jäägi muud üle, kui lohutada end mõttega, et iga haridusele kulutatud euro toob ehk kunagi kümme tagasi.
Ei maksa unustada, et koolitee on kõigi teede algus ning tunnustust väärivad need lapsevanemad, kes püüavad selle teha oma võsukese jaoks meeldivaks ja meeldejäävaks. Kui teele minnakse heas meeleolus, siis on kooliteed kergem astuda. Läbi aastate.
Ka raskematel hetkedel, sest koolitee pole ainult asfalt. Seal leidub komistuskive ja takistusi. Aga need on selleks, et sihikindlusega raskustest üle saada.