Tänavu kevadel kutsus erametsaliit kõiki maaomanikke keelama oma maa-alal jahipidamise, kuni uus jahiseadus hakkab arvestama ka maaomanike huve. Lääne-Virumaal on sellega seonduvalt jahipidamine keelatud 7826 hektaril.
Jahipidamise keeld ajab osapooled riidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Peamiselt on keeldunud metsafirmad ja need, kes omale rohkem maid on kokku ostnud,” sõnas keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse spetsialist Raivo Sass.
Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais ütles, et oma aktsiooniga ongi nad rohkem pöördunud suurte metsaomanike poole, sest sel juhul on efekt suurem. “Viiel hektaril jahipidamise keelamine ei mõjuta eriti kedagi,” märkis Ehrpais, kuid lisas, et aktsioonis osaleb siiski ka väikemaaomanikke. Samas on juriidilise isikuna tema hinnangul seda kergem teha, kuna tavalised maaomanikud pelgavad jahimeestega tülli minna.
Põhjus, miks maaomanikud aktsioonis osalevad, on uus jahiseaduse eelnõu, mis oli 21. septembrini kooskõlastusringil. Kaitseministeerium ja põllumajandusministeerium eelnõu ei kooskõlastanud, valitsus.ee andmetel oli teiste ministeeriumide juures märge “tähtaeg ületatud”. Seega läks eelnõu uuele ringile.
Peamine, mida maa- ja metsaomanikud seaduse muudatuse puhul soovivad, on, et kehtestataks üleüldine jahirendi määr, mis võimaldaks piiratud ulatuses katta ulukikahjustusi, ning lisaks loodaks riigi osalusega hüvitusfond omanike omavastutust ületavate kahjustuste piiratud hüvitamiseks.
Rakvere jahindusklubi juhatuse esimees Raul Vahter tõdes, et aktsioon mõjutab jahimehi ikka negatiivselt. “Kui laiemalt vaadata, ei tohiks meie, jahimehed, metsaomanikud, põllumehed, üksteist mõjutada, tegutseme kõik samal maa-alal,” lausus Vahter. Pealegi ajas aktsioon jahimehed ja maaomanikud riidu, kuigi seda ei tohiks juhtuda. Samas saab ta aru, et aktsioon algatati selleks, et riigi tegutsemist kiirendada.
Seetõttu jäävad aga jahid kohati ära, sel nädalavahetusel peaks olema esimene suurem põdra ajujaht. Vahter selgitas, et kui inimene on oma maal jahipidamise keelanud, laieneb see automaatselt naabri maale, sest loomad ju liiguvad, mistõttu jahti ei peeta ainult ühel maa-alal. Ja nii ei saagi teatud piirkondades jahti pidada, isegi kui kõik maaomanikud keeluaktsioonis ei osale.
Tagajärjeks on, et riigi poolt antud normid jäävad küttimata, ulukite arv suureneb ja nende tekitatavad kahjud tõusevad. “Ega loodusel pole jahimehi vaja, inimesel on,” märkis Vahter.
Taavi Ehrpaisi kinnitusel kestab aktsioon seni, kuni eelnõu vastu võetakse.
Ta lausus, et kui asjaosalistel oleks tahtmist olnud, oleks eelnõu jõutud põdrajahi hooajaks vastu võtta, aga talle tundub, et nii palju tahtmist ikkagi polnud.
Küll on nii Ehrpais kui Vahter arvamusel, et eelnõu on nüüdseks peaaegu sobiv. “Alguses olid ettepanekud väga radikaalsed, kuid lõpuks on aru saadud, et peab üksteisega arvestama, praegune eelnõu on juba üsna rahuldav,” lausus Raul Vahter.
Ehrpais lisas, et erametsaliit on rahul arenguga. “Tänases järgus oleks meil veel ettepanekuid, aga kui neid ka sisse ei viida, on eelnõu parem kui tänane seadus,” ütles ta.
Sel aastal tuleb küttida minimaalselt 975 metssiga
Sügis on jahikalendris tihe aeg, sest jahti peetakse pea kõikidele loomadele. Karujaht, mis käib ametlikult oktoobri lõpuni, on juba läbi, sest lubatud kaheksa karu on Lääne-Virumaal sel aastal tabatud, suurimad kütiti Kullaaru ja Kiltsi jahipiirkonnas.
Metssigade minimaalne küttimiskvoot on aga eelmise aasta kogusega võrreldes kasvanud, sel aastal tuleb küttida 975 metssiga, mullu oli see arv 894. Metssigade arvukus oleneb keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse spetsialisti Raivo Sassi sõnul nii ilmast, söödabaasist, suurkiskjate rohkusest kui küttimisest – palju emasloomi lastakse.
Metsseale võib varitsus- või hiilimisjahti pidada aasta läbi, välja arvatud põrsastega emisele. Eelmisel jahihooajal kütiti Lääne-Virumaal 1114 metssiga, kogu Eestis aga
18 159 isendit.
Limiite ei ole eraldatud metskitsedele, sest nende arvukus on karmide talvede tõttu langenud. “Iga jahipiirkond vaatab oma ala arvukust, kas küttida või mitte,” ütles Sass, lisades, et enamik piirkondi sel aastal metskitsi ei küti, kui, siis mõne soku.
Põtru võib aga sel aastal Lääne-Virumaal küttida 330, punahirvi 19.
Hundile ja ilvesele algab jaht novembris ja detsembris, mistõttu ei ole Sassi sõnul küttimislimiite veel määratud. Ja küttimismahtude arvutamisel arvestatakse loomade loendust, juurdekasvu, ulukikahjustusi, suurkiskjate arvukust, ilmaolusid ja sobiliku ala suurust. Majanduskavas on ette antud ulukite miinimum- ja maksimumarvukus sobiva ala kohta. “Näiteks põdra puhul on normaalne, kui on 1000 hektari kohta 3,5 põtra,” täpsustas Raivo Sass.
Loomade loendust teevad jahimehed, see on nende hinnang arvukusele. Kasutatakse ruutloenduse meetodit: igas jahipiirkonnas on maha märgitud ruut, kus loendatakse iga ruudu küljel sisseminevad loomad ja ruudust väljaminevad loomad.