Möödunud vihmasel suvel langes Eestis tuleroaks rekordiliselt vähe, vaid 2,5 hektarit metsa. Keskkonnateabe keskuse (KTK) metsakorralduse osakonna juhataja Enn Pärdi sõnul lõpeb metsatulekahjude hooaeg septembris, mistõttu saabki juba aasta kokku võtta.
«See on erakordne aasta, nii vähe pole kunagi olnud,» kinnitas Pärt. Seda alates 1921. aastast, mil Eestis hakati metsatulekahjude andmeid registreerima. Toona hävis näiteks 437 tulekahjus 2278 hektarit metsa.
Tegelikult oli juba eelmine aasta rekordiline. Siis oli 24 metsatulekahju üldpindalaga 19,3 hektarit. Võrdluseks võib tuua 2008. aasta, mil 71 metsatulekahjus hävis 1279 hektarit, ja 2006. aasta, mil 250 põlengut võtsid 3095 hektarit.
Tänavu oli KTK andmetel vaid viis metsatulekahju. Nende hulka ei arvestata päris väikeseid põlenguid, mistõttu võivad andmed päästeameti omadest erineda. «Kevad, suvi, sügis olid suhteliselt märjad,» põhjendas Pärt statistikat. «Arvud kõiguvad kõvasti – näiteks 1957. aastal põles ka ainult 22 hektarit. See on ikka valdavalt ilmaga seotud.»
Ka päästeameti pressiesindaja Annika Koppel tõdes, et ilm on peamine mõjutaja, ent inimeste teadlikkuski olevat tõusuteel. «Päästeamet on igal kevadel ja suvel selgitanud looduses tule tegemise nõudeid ja inimeste teadlikkus on suurenenud ning sellest tulenevalt on muutunud ka käitumine,» kinnitas ta.
Tänavuse aasta kohta veel täpseid andmeid pole, aga enamik mullu toimunud metsatulekahjudest ehk 96 protsenti sai siiski alguse inimese otsesest või kaudsest tegevusest. Looduslikud faktorid, näiteks äike, põhjustasid vaid ühe metsatulekahju.
Metsatulekahjudest 54 protsenti põhjustasid hooletud ja ettevaatamatud metsakülastajad, nagu puhkajad, marjulised, lapsed. Need põlengud said valdavalt alguse suitsetamisest ja tuletegemisest ning nende hulka arvati ka enamik varakevadisi kulusüütamisi.
Transport ja elektriliinid olid tulekahju põhjuseks 17 protsendil. Kahel juhul oli metsa süütajaks ATV, ühel juhul traktor ja ühel juhul katkenud elektriliini juhtmed. Metsatöödelt sai mullu alguse üks metsatulekahju.
Põhjused jäid välja selgitamata 21 protsendil metsatulekahjudest, kuid oletatavasti on ka nendel juhtudel põleng tingitud inimese otsesest või kaudsest tegevusest, sest looduslikud faktorid olid välistatud.
Kui vaadata perioodil 1999–2011 toimunud metsatulekahjude põhjuseid, siis selgub, et keskmiselt 1,1 protsenti neist said alguse looduslikest faktoritest, näiteks äikesest, ja ülejäänud metsatulekahjud olid tingitud vähemal või rohkemal määral inimtegevusest.
«Kustutamata jäänud lõke võib turbasel pinnasel ka päevi hiljem põlengu põhjustada,» seletas Koppel. «Puude lähedusse tehtud lõkkest võivad süttida puujuured ja hiljem ka puu ning kuival ajal võib põleng alguse saada ka kustutamata jäänud ja maapinnal edasi hõõguvast sigaretiotsast.»
Keskkonnateabe keskuse teatel ei tekitatud mullu metsapõlengutega keskkonnale kahju. Seevastu veel tunamullu tekitati metsatulekahjudega keskkonnale kahju 35 000 eurot, ja eriti hull oli 2008. aasta, mil kahju suuruseks hinnati rekordiliselt 14 miljonit eurot. Märkimisväärse osa andis Vihterpalu piirkonnas maastikukaitsealal aset leidnud 803,7 hektari suurune põleng.
Mullu oli enamik metsatulekahjudest mais ja juulis. Aprill ja juuni olid vihmased, nendel kuudel olid vaid mõned tulekahjud.