Keemiahais tõrjus lapsed teise majja

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud õppeaasta alguseks valminud Rakke koolimaja põrandad on muutunud praeguseks suureks probleemiks.
Läinud õppeaasta alguseks valminud Rakke koolimaja põrandad on muutunud praeguseks suureks probleemiks. Foto: Meelis Meilbaum

Alles eelmise õppeaasta alguseks uueks ja ilusaks tehtud Rakke koolimajas võideldakse ebameeldiva keemialõhnaga, mistõttu osa klasse on teise majja saadetud.

Värskelt remonditud koolimaja esimesel korrusel, kus paiknevad algklassid, tunde pidada ei saa. Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et klassiruumid on tühjaks tehtud ning õppetöö üle viidud vabadesse ruumidesse, kasutusel on ka kooli internaat. “Probleemi põhjustab ilmselt niiskus, mis tungib vundamendi vahelt ruumidesse ning reageerib PVC-katete liimiga. See tekitab väga ebameeldivat keemialõhna,” selgitas Blok.

Klassiruumis, kus lõhn oli kõige tugevam, võeti põrand üles ning see asendatakse parkettpõrandaga. “Vaatame, kuidas see aitab, ning siis saab otsustada, kas on vaja põrandad vahetada ka teistes ruumides, kus haisu on tunduvalt vähem,” sõnas vallavanem.

Tänavu püütakse parandada veel ventilatsioonisüsteemi ning järgmisel aastal paigaldatakse vundamendile niiskustõke. Sellised probleemid on ilmnenud vaid koolimaja esimesel korrusel. Ebameeldivat lõhna ei ole ka fuajees ja võimlas, kus on teisest materjalist põrandad.

Keemialõhna hakkas levima juba kevadel lume sulades, alguses loodeti, et see kaob, aga probleem süvenes sügisel.

Mullu sügisel  lõppesid gümnaasiumis ulatuslikud ümberehitus- ja remonditööd, mille käigus said kõik klassiruumid uued põrandad.

Rakke vallavanema sõnul ehitajat süüdistada ei saa, sest tööd tehti kõik projekti järgi ja vastavalt nõuetele. “Ei meie tellijana, projekteerija, ehitaja ega järelevalve ei tulnud selle peale, et niisugune mure võib tekkida. Läbi põranda niiskus ei pääse, sest seal on korralik tõke,” sõnas Blok, lisades, et kõik osalised teevad olukorra lahendamiseks koostööd.

Varem ei olnud keemiahaisuga vaja maadelda, sest siis olid klassiruumides puitpõrandad.

Vallajuhi sõnul käis kohal ka terviseamet, kes ei tuvastanud otsest ohtu laste tervisele.

Kuidas olukord lahendada, jäeti direktsiooni otsustada.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles, et ametlikku kaebust Rakke gümnaasiumi haisuprobleemi kohta pole ametile saabunud, aga terviseameti spetsialist sai  telefonikõne, mille alusel käidi kohapeal olukorraga tutvumas.

“Terviseamet võttis siseõhu proovid, tuvastati kõrge lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus. Otsest ohtu laste tervisele ei tuvastatud, küll aga tugev ebameeldiv lõhn, mis muutis õppetöö ruumis võimatuks. Terviseameti spetsialist soovitas lapsed haisuprobleemi likvideerimiseni mujale paigutada. Täiendavalt meie poole pöördutud ei ole,” rääkis Iiris Saluri.

Ta lisas, et kooli esindajad suhtusid probleemi väga osavõtlikult.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles