Kulupõlengud andsid päästjatele pühade ajal tööd

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulupõleng. Pilt on illustratiivne.
Kulupõleng. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu.

Neljapäeval, 9. aprillil registreeriti Lääne-Viru maakonnas esimene kulupõleng. Ida-Eesti päästekeskuse teatel oli kulu põlema süttinud Tapa linnas Valgejõe puiesteel.


Reedel registreeriti maakonnas aga juba viis kulupõlengut. Kulu põles Tamsalus, Vihula


vallas Vergi külas, Tapa vallas Lehtse alevikus, Tapa linnas ja Rakveres.

Laupäeval registreeriti kulupõlengud Tamsalu linnas ja Tapa vallas Moe külas.

Ida-Viru maakonnas registreeriti nelja päeva jooksul kokku 36 kulupõlengut.

Nii neljapäeval kui reedel registreeriti Ida-Viru maakonnas 12 kulupõlengut, laupäeval lisandus veel 10 ja pühapäeval 2.

Toetudes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetele alates eelmisest neljapäevast kulu põletamine keelatud.

Kulupõletamise keelust üleastujaid ootab rahatrahv kuni 18 000 krooni, lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal tasuda tekitatud keskkonnakahju.

Kuna kulupõlengud saavad enamasti alguse hooletust lõkke tegemisest, siis tuletab päästeteenistus meelde, et lõket tehes peab järgima ohutusnõudeid. Samuti tuleks kohaliku omavalitsuse eeskirjadest kontrollida, kas antud piirkonnas lõket üldse teha võib.

Lõket tohib teha ainult tuulevaikse ilmaga (tuule tugevus kuni 1,5 m/s). Mittesüttiva pinnasega ümbritsetud lõkkease peab asuma hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel.

Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (näiteks tulekustuti või ämber veega).

Nõuetele mittevastava lõkke tegemise eest on samuti ettenähtud rahatrahv kuni 12 000 krooni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles