Koolijuhtides palju küsimusi tekitanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on ühtlasi ette nähtud võimalus suurendada gümnaasiumi ja kutsehariduse sidusust.
Juhtkiri: Kas haridus aitab Eestit?
16. aprill 2009, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et gümnaasiumiõpilased saavad oma õpingute ajal tahtmise korral kutsekoolis selgeks ka mõne ameti põhioskused, on väga hea.
Mõtteviis, et kutseharidus on midagi väheväärtuslikku, on mõistagi väär, samuti ei pea see olema haridustee lõppjaam.
Nii mõnedki Lääne-Virumaal kutseharidusasutuse lõpetanud on jätkanud õpinguid kõrgkoolis ning varasemalt omandatud ametioskus tuleb tööturul ainult kasuks ka pärast kõrgkooli lõpetamist.
Eestis ootab haridust tervikuna ees muutus, mida mõjutab suuresti potentsiaalsete õppurite arv.
Et sündimus oli teatud aastatel madal, on vähem gümnaasiumiealisi ning sellest tingituna peagi ka ülikooli astujaid ning nõnda oleks justkui igale soovijale koht ülikoolis kindlustatud.
Kuid ülikooli peaksid minema siiski parimatest parimad ning seega säilima normid ja katsed.
Teisalt on Eestis küll inimesi, kes õppida tahavad. Mullu osales kutseõppeasutuste täienduskursustel koguni 27 000 inimest.
Sotsiaalministeeriumis on välja töötamisel plaan saata töötud, kel kõrgharidustee pooleli jäänud, kooli tagasi, stipendium taskus.
Kas see plaan ka riigi niigi õhukese rahakoti toel teoks saab, pole teada.
Laiemat pilti silmas pidades ei tohiks aga jätta sotsiaalsete tagatisteta neid õppureid, kes praegu alma mater'is käivad - pole ju mõtet riigil hakata topelt suuri summasid kulutama teiste ümberõppele.
Ka kitsal ajal tasub riigil investeerida haridusse, sest majanduse edenedes on vaja parimate teadmiste ja oskustega rahvast.