Tänaseks oleme kogenud, et elame maailmas, kus muutused võivad toimuda kiiremini, kui oskasime eales arvata.
Kairit Pihlak: Lastel olgu võrdsed võimalused
16. aprill 2009, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alles see oli, kui paljud vaimustusid mõttest jõuda rikkaimate riikide hulka. Nüüd jõuavad töötusega kaasnevad paljusid peresid puudutavad toimetulekumured meile iga päevaga aina lähemale.
Nii riigile kui ka kohalikule omavalitsusele on saabunud prioriteetide ülevaatamise aeg.
Tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu sellele, kuidas vältida raskustesse sattunud inimeste sotsiaalset isolatsiooni.
Eriti tundlikud on siin lastega pered, kellel ei jätku enam raha maksta lasteaiakoha, koolilõuna või huvihariduse eest.
Laste võrdsete võimaluste säilimine ka majanduslanguse tingimustes on väljakutse nii riigile kui ka igale kohalikule omavalitsusele.
See peab olema sotsiaalpoliitika kujundamise üks eesmärke mõlemal tasandil.
Rakvere toetab õppimist
Rakvere linnas on eelarve planeerimisel hoitud konservatiivset joont ning tänu sellele on võimalik ka paindlikumalt reageerida uuele olukorrale sotsiaalvallas.
Rakvere linnavolikogus on arutamisel vähekindlustatud peredele koolitustoetuse maksmise kord.
Eesmärk on kompleksselt tagada raskustesse sattunud või väikese sissetulekuga perede lastele võimalus käia jätkuvalt lasteaias, tegeleda huvialaga või saada sooja lõunat viimases kooliastmes õppides.
Kuigi ka varem oli võimalik toetusi taotleda, on nüüd laste koolitamisega seotud toetused koondatud, nende taotlemine lihtsustunud ning viidud ühtsetele alustele.
Eelnõu järgi peetakse vähekindlustatud pereks peret, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta kuus on pärast tuludest eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui kahekordne riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiir, mis praegu on 2000 krooni.
Sellistele peredele tasutakse osaliselt või täielikult lapse toitlustamine lasteaias, üldhariduskoolis või kutseõppeasutustes ning nad vabastatakse lasteaiamaksust ja huvikooli või huviringi õppemaksust.
Lastevanemate oskus, julgus ja kahjuks mõnikord ka tahtmine keerulises olukorras abi otsida on erinev.
Kui lapsevanem ise mingil põhjusel ei saa avaldust teha, siis võib seda teha ka õpetaja, sotsiaaltöötaja või mõni teine lapsega tegelev isik.
Riiklikud lastetoetused jäägu
Iga laps saab praegu riigilt lastetoetust 300 kr kuus, pere kolmas laps 900 kr.
Riigieelarve kärpimise tuhinas on palju kära tehtud lastetoetuse vajalikkuse üle arutades.
Kui meie peaminister võrdles lastetoetuste maksmist lennukilt raha loopimisega, siis valitsusliitu kuuluvad sotsiaaldemokraadid on suutnud siiski lastetoetuste kärpimise vastu võidelda.
Üks asi on aidata lastega peresid, kes on hätta sattunud, ja teine asi sotsiaalpoliitika, mis kohtleb võrdselt kõiki lastega peresid ja mille ülesehituse eesmärk on see, et hättasattunuid oleks võimalikult vähe.
Mõnele võibki tunduda, et 300 kr kuus on väga väike raha, samas teeb see aastas 3600 kr, mille eest võib näiteks tasuda lapse huviringi aastamaksu või teiste lapsega seotud kulutuste eest.
Lastetoetuse suurus (300 kr) on olnud muutumatu aastast 2004, mil sellel summal oli ligi kaks korda suurem väärtus kui praegu.
Sotsiaalse analüüsi keskuse hiljutisest uuringust "Sündimust mõjutavad tegurid Eestis 2008" tuli välja, et kui peres sirgub kaks last, siis kulutatakse ühe lapse kohta keskmiselt 2350 krooni kuus.
Samas selgus, et lastetoetuse hädavajaliku suuruse kohta on lastega ja lasteta inimesed üllatavalt sarnasel arvamusel.
Poolt vastajatest rahuldaks 1000kroonine lastetoetus.
Lastetoetus on ühiskonna tunnustus laste kasvatamise eest, see ei ole vaestetoetus.
Kui kuuleme meedias poliitikuid hüüdmas, et nemad lastetoetust ei vaja, siis on täna võimalus igaühel sellest avalduse alusel loobuda.
Ometi puudusid sotsiaalkindlustusametil jaanuari seisuga statistilised andmed isikute kohta, kellel on seadusest tulenevalt õigus saada lastetoetust, kuid kes on sellest loobunud.
Muutunud olud tekitavad palju ebakindlust, aga kui prioriteetides, nagu lastele võrdsete hariduslike võimaluste tagamine ning lastega perede normaalne toimetulek ka pärast vanemahüvitise laekumise lõppemist, on kokku lepitud, siis peaksid need kokkulepped kehtima ka ajal, kui lõpmatuna näivas eduusus unustatakse juhuslikult ära, et majandus toimib tavaliselt tsükliliselt.
Praegu on kõige suurem puudus kindlusest, et see, millega oleme juba pikemat aega arvestanud, jääb kehtima.