Ametikool ootab täiskasvanuid koolipinki

Milja Kütt (vasakul) ja Sandra Mäeots on puhastusteenindaja kursusega rahul.

FOTO: Eero Vabamägi

Rakvere ametikooli täiendus­õppeosakonnas õppis 2012. aastal 1260 täiskasvanut, kellest enamiku koolitust rahastasid Eesti Töötukassa ja Euroopa Sotsiaalfond.

Aleksei Klemmer (17) asus pärast Kundas põhikooli lõpetamist õppima Narvas mehhatroonikat, aga see ei sobinud ning noormees läks töötukassa kaudu ametikooli keevitaja kursustele.

“Keevitaja on väga väärt amet ning töö hästi tasustatud,” kinnitas Klemmer, kes plaanib sooritada lisaks eurosertifikaadieksami ning minna seejärel Saksamaale tööle.

Rakke naised Milja Kütt (41) ja Sandra Mäeots (19) on õige pea lõpetamas ametikoolis puhastusteenindaja kursust. Ka nemad tulid õppima töötukassa kulu ja kirjadega.

“Midagi muud ei olnud va­li­da, tuli puhastusteenindaja kur­sus võtta,” rääkis Milja Kütt. “Aga täitsa mõnus on, hea kollektiiv ja head teadmised.”

Sandral on kavas pärast kursuse lõpetamist ja kutseeksami tegemist asuda koos elukaaslasega elama ja tööle Soome, Milja loodab leida töökoha kodule lähemalt.

2012. aastal koolitas Rakvere ametikool 1260 täiskasvanut: nii töötavaid inimesi, gümnaasiumiõpilasi kui töötuid, aga oli ka ettevõtete tellitud kursusi ning õpilaste rollis vanglamüüride vahel kinnipeetavaid.

“See oli meie õpetajate jaoks uus kogemus koolitada viimase kolme aasta jooksul Viru vanglas noori vabanemiseelseid kinnipeetavaid,” rääkis Rakvere ametikooli täiendusõppeosakonna juhataja Ada Väät. Tegemist oli Kuriteoennetuse Sihtasutuse (KESA) projektiga “Portfolio”, mille käigus õpetati praktilisi töid: müürsepa-pottsepa tööd, puidutööd, toiduvalmistamist, elektritööd.

“Koolitused olid suhteliselt lühiajalised, 80-160 tundi, see oli optimaalne – ei tekkinud tüdimust, ja eesmärgiks oli erialade tutvustamine, huvi äratamine töö vastu,” tutvustas Ada Väät. Ta lisas, et noortele vabanevatele vangidele oli eriti oluline kursuselt tunnistuse saamine, mida vabadusse pääsedes oleks võimalik potentsiaalsele tööandjale näidata.

“Tänased kinnipeetavad müüride vahel on meie ühiskonna liikmed, kes peatselt tulevad tagasi meie hulka, igasugune eraldatus on ajutine ja suhteliselt illusoorne,” märkis Väät.

Ametikooli kursusi tellisid ka mitmed ettevõtted, näiteks Sagadi hotell vene keele koolituse, Flexa arvutikoolituse, politsei- ja piirivalveamet autodiagnostika koolituse. Firmade tellitute seas olid populaarsed veel ettekandjate-kelnerite koolitused, toitlustusalane hügieenikoolitus. Kursused, kus õppurid ise tasusid, olid näiteks keevitajatele, toitlustusalane hügieenikoolitus, sepatöö, mööbli restaureerimine.

Rakvere ametikooli direktor Hannes Mets rääkis, et täiskasvanute osakaal tasemeõppes peaks suurenema, kuna tööturul nõudmised inimeste oskustele suurenevad.

“Kindlasti tahame pakkuda lühemat kutseõpet gümnaasiumilõpetajatele, kes saaksid 4-5 kuuga omandada ameti ja minna tööturule,” ütles Hannes Mets.

Jätkuvalt koolitab ametikool pikaajalisi töötuid ning kestab ka ELi rahastatud programm, mille käigus on töötavatel täiskasvanutel võimalik tasuta saada tööalast täiendusõpet, nt tortide valmistamise tehnoloogia, logistika, puidu masintöötlemine.

Mõningaid kursusi pakutakse vene keeles, näiteks keevitajate ja ehitajate omi. Ametikoolil on plaan suuremas mahus pakkuda ka kutseeksami ettevalmistuskursusi.

Koostööd tehakse Tapa erikooliga – sealt käivad poisid õppimas ehituse eriala ning saamas pagaritööde ja toiduvalmistamise kutseõpet. Venekeelse Ahtme gümnaasiumi noored aga õpivad ametikoolis eesti keeles turismieriala.

Uutest erialadest pakub ametikool tõstukijuhi kursust, veoautojuhi ametikoolitust, laiendada plaanitakse logistikaalast koolitust.

Ametikooli uue väljakutsena näeb Ada Väät pikemaaegset täiskasvanute koolipinki toomist, et omandataks uus elukutse.

“Probleemiks on see, et töötaval inimesel on väga raske tulla nädalaks kooli, sellisel juhul peaks olema õpe nädalavahetustel. Teine variant on, et inimene ei käi tööl, vaid ainult koolis, kuid siis on küsimärgi all sotsiaalne pool – kuidas peret üleval pidada. Kui välismaal kohtab seda varianti palju, et täiskasvanud inimesel on võimalik võtta vaba aasta ning tegeleda õpingutega, siis meil on see raske. Selleks peame ka ise paindlikumaks muutuma, pakkuma sesoonõpet, e-õpet,” rääkis Väät.

Tagasi üles