Peeter Võsu: Euroopa liitriigiks muutumine ei too Eestile head

Peeter Võsu.

FOTO: Erakogu

Kuna Eesti on Euroopa Liidu (EL) liikmesriik, puudutab igaühte meist see, milliseks EL kujuneb. Tuhanded ametnikud töötavad iga päev Euroopa Liidu institutsioonides välja uusi seadusi ja määrusi, mis reguleerivad meie igapäevaelu. Poliitikud ja ideoloogid määravad ja kujundavad tuleviku-Euroopa nägu.


Lisaks otsustajatele on Brüsselis hulgaliselt lobitöö tegijaid, kes üritavad neile mõju avaldada, et nende vajadusi ja soove ka arvestataks. Millises suunas Euroopat juhitakse?



Suund föderatsioonile

Euroopa Liit on minemas föderatsiooni suunas. Iga järgmine alusdokument on ahendanud liikmesriikide suveräänsust ja lisanud võimu Brüsselile. Selline tundub olevat praegune Euroopa Liitu kujundavate ideoloogide ja tippjuhtide nägemus.



Euroopa Liit kui föderatsioon ei vasta Eesti huvidele. Väikeriigina ei suudaks me seista enam oma huvide ja õiguste eest föderatsiooni osana. Samuti kaoks meie identiteet sellisel juhul kiiresti.



Milline nägemus oli Euroopa Liidu loojatel? Tulles ühenduse alguse juurde, näeme, et ühisele Euroopale aluse panijad pidasid silmas kristlikke väärtusi. Euroopa Liit loodi söe- ja tera­setootjate liiduna Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.



Konrad Adenauer, enne Saksa kantsleriks saamist, ja Prant­susmaa vä­lisminister Ro­bert Schu­man käisid läbi rüh­ma Frank Buch­mani juhitud kristlastega Šveitsis. Viimas­te sõnumiks oli Saksamaa ja Prant­susmaa lepitamine. Lepituse mõttest kasvas välja koostööidee, mil­le pakkus väl­ja Robert Schuman 9. mail 1950. Seda päeva tähistatakse Euroopa päevana, praeguse Euroopa Liidu sünnipäevana.



Tänaseks on Schumani ja Ade­naueri ideedest kasvanud välja Euroopa Liit. See on lisanud palju vabadusi: noored pääsevad õppima kõrgkoolidesse üle kogu Euroopa, riigid on avanud oma tööturu teiste liikmesriikide kodanikele.



Positiivsete muudatuste kõrval on Euroopa Liit loonud ka probleeme. EL jätab mõnes osas liikmesriikidele juba vähem otsustusvabadust kui USA liitriigina. Lissaboni leppe jõustumise korral muutub otsustusmehhanism veelgi Brüsseli-kesksemaks.



Mitmes küsimuses asendab häälteenamus konsensuse printsiibi. Välispoliitikas saab Brüs­sel tugevama mandaadi. Ühis­raha kasutuselevõtu korral tulevad kõik rahanduspoliitilised otsused - need ei tarvitse meile kõige soodsamad olla - Euroopa Liidust.



Toetused ja vajadusesd

Euroopa Liidu tegevuses on palju ebaõiglust ja ebaefektiivsust. Põllumajandustoetused jagunevad riikide vahel väga ebaõiglaselt. Need tuleks ühtlustada ja kogu põllumajanduspoliitika tuleks tänapäevastada. Infrastruktuuritoetusi jagatakse sageli piirkondadesse, mis saaks väga hästi hakkama ka ilma toetusteta.



Toetusi tuleks jagada ainult vajaduse põhjal.


NATO kaitsestruktuuride dub­leerimine on kulukas ja ebaefektiivne. Samuti tähendab Euroopa Par­la­men­di pidev kolimine kahe kogune­mis­pai­ga vahel mõttetut kulu.



Võimul oli­ja­tele on alati kasulikum võimu suurendamine, mille põhjenduseks on tavaliselt efektiivsuse suurendamine. Selliselt põhjendatakse soovi vähendada Euroopa Komisjoni selliselt, et kõik riigid ei oleks enam esindatud. Samuti asendatakse konsensuse nõue mitmes küsimuses häälteenamusega. Demokraatia ei ole kunagi niisama efektiivne kui autokraatia.



Eestit esindavad europarlamendi liikmed peaks Brüsselis seisma Eesti huvide eest. Eesti huvides ei ole ELi muutumine föderatsiooniks. Meie esindajad peaks üldise kursi muutmisega tegelema jooksvalt, veel enne, kui vastavad seaduseelnõud hääletamisteni jõuavad.


Brüsseli soov täielikult üle võtta riikide pädevusse kuuluvaid valdkondi peaks igaühe ärevaks tegema.



Praeguseks on juba otsustatud, et võetakse üle finants- ja välispoliitika. Vähehaaval suurendatakse Brüsseli otsustusõigust ka muudes valdkondades. Eesti põhiseaduse järgi peab meil Eestis alles jääma oma seaduste ülimuslikkus. Välislepingutega otsustatakse teatud ühiseid küsimusi, kuid ühegi riigi ainupädevusse kuuluva valdkonna üleandmine ei ole õigustatud.



Mida saab Eesti esindaja teha europarlamendis? Kogu föderatsiooni suunas liikumise protsessi pidurdamine võib tunduda jõevoolu teistpidi pööramise katsena. Kas üldse on võimalik olukorda muuta?



Õnneks ei seisne otsustusprotsess Brüsselis ainult hääletamises. Aktiivse suhtlemisega fraktsioonide sees ja vahel võib ühel inimesel olla ebaproportsionaalselt suur mõju. Küsimus seisab enamasti suhetes, aktiivsuses ja ettevalmistuses. Eestit esindav europarlamendi liige peab olema aktiivne ja tal peab olema piisavalt materjale oma seisukohtade toetamiseks. Samuti peavad olema tal head suhted kolleegidega.



Lisaks Eesti eest seismisele on väga oluline seista ühiste, ju­deo-kristlike, euroopalike väärtuste eest. Need väärtused erista­vad läänelikku mõttemaailma teis­test. Euroopa peab säilitama oma kristliku identiteedi. Sellele tuleks palju julgemalt alusdokumentides ka viidata. Ainult nii tagame südametunnistuse, sõna- ja usuvabaduse säilimise Euroopas ka tulevikuks.



Sündmused Taanis, Hollandis ja Ühend­kuningriigis seoses Lähis-Ida immigrantidega on osutanud viimastel aastatel kasvavale ohule meie ühistele põhivabadustele ja väärtustele.



Ühise Euroopa ideele panid aluse Schuman ja Adenauer. Nen­de kavatsused lähtusid sellis­test kristlikest printsiipidest nagu usaldus, heasoovlikkus, rahu ja koostöö. Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid peab Eestile kasulikuks Euroopa jätkamist samal kursil, riikide liiduna, mitte muutudes liitriigiks.

Tagasi üles