Hans-Gert Pöttering: Euroopa Liidu ajaloolise laienemise 5. aastapäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis aastat on möödunud ajaloolisest päevast 2004. aasta 1. mail, kui kümne uue liikmesriigi taevast valgustas ilutulestik ja 75 miljonit inimest tähistas üheskoos Euroopa Liidu kodanikuks saamist.
Eestit, Küprost, Leedut, Lätit, Maltat, Poolat, Slovakkiat, Sloveeniat, Tšehhit ja Ungarit hõlmanud ajaloolise laienemise 5. aastapäeva puhul ja Eestis 7. juunil toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel on tarvilik meelde tuletada, mida EL on oma kodanikele andnud.
Euroopa lähiajalugu kujundanud sündmuste ahelas oli 2004. aasta laienemine kõrgpunkt selles üle 60 aasta kestnud ajajärgus, mis tähendas suure osa riikide jaoks kannatusaastaid, et saada jälle vaba, demokraatliku ja ühendatud maailmajao osaks. Õigused, mis meil on, ja rahu ja vabadus, milles me elame, on saavutatud raske tööga, paljud varasemad põlvkonnad võisid sellest vaid unistada.
Ainult ühiselt
Eestile on Euroopa Liiduga ühinemine toonud kaasa suuri muutusi, mis tähendavad paremaid võimalusi nii oma riigis kui ka jagatud euroopalike väärtuste kultuuriruumis, kus kodanikel on võimalus oma õigusi kasutada. Euroopa Parlament on selles arengus pidevalt osalenud.
Parlament käsitleb kodanike igapäevaellu kuuluvaid teemasid. Eelseisvad valimised annavad Eesti kodanikele võimaluse tõstatada oma probleeme Eesti parlamendiliikmete ja kandidaatide vahendusel. Uuel valitud parlamendil tuleb täita oma rolli XXI sajandi põhiprobleemide lahendamisel.
Majanduskriis mõjutab kogu Euroopa Liitu, sundides tarbijaid ostusid edasi lükkama, ettevõtteid tegevust kokku tõmbama ja töötajaid lahti laskma, riike eksporti vähendama ja turiste reise ära jätma.
Need kõik on käegakatsutavad raskused, millega Euroopa valijad vastamisi seisavad. Euroopa Parlament annab oma panuse Lissaboni lepingus nimetatud sotsiaalsel turumajandusel põhineva tuleviku ülesehitusse, toetades ELi stimuleerivate meetmete paketti ja osaledes finantsturgudele karmimate eeskirjade väljatöötamises.
Majanduskriis pole ainus keeruline küsimus. Kliimamuutus ja tulevikuks energiaallikate tagamine on äärmiselt mitmekülgsed ja kaugeleulatuvad probleemid, mis väärivad täit tähelepanu. Vaid 27 riigi ühendusena suudame probleeme tõhusalt lahendada ning etendada meile kuuluvat ülemaailmse partneri rolli.
Poliitilised piirid ei ohjelda kliimamuutuse mõjusid, näiteks meretaseme tõusu. Mandrijää sulamine põhja- ja lõunapoolusel on põhjustatud aastatepikkusest süsinikuheitest muudes piirkondades. Meretaseme tõus omakorda mõjutab rannaalade elanikke, muu hulgas ka Vahemere ääres. Seetõttu pole ühelgi riigil mõtet ette kujutada, et ta suudaks üksinda lahendada kliimamuutuse probleemi.
Sama kehtib majanduskriisi kohta, mille leviku riigist riiki on põhjustanud turgude üleilmne dünaamika. Sel põhjusel vajame Euroopas üleeuroopalikku lahendust. Protektsionism vaid süvendab kriisi ja kahjustab Euroopa ühtset turgu, mis on ELi loomisest saadik üks selle nurgakive ja mida hiljutised laienemised on veelgi konsolideerinud.
Olulised valimised
Arengumaades valitsev vaesus ja muud olulised probleemid peaksid meid eurooplastena vahetult puudutama, sest meie kujundame homset maailma.
Euroopa peaks arengumaade vajaduste katmisel ja rändeprobleemi lahendamisel esinema ühtsena. Nende miljonite vaeste inimeste kitsikus, kes püüdlevad majandusliku heaolu poole ja kellest paljud on sunnitud sõja ja tagakiusamise tõttu ümber asuma, on samuti üleilmne probleem.
Ebaseaduslik ränne on viinud palju meeleheitel hingi traagilisse surma kõrbes või merel. Euroopa Liit ei saa lasta sellistel inimlikel kannatustel jätkuda, nagu ta ei saa ka jätta Eesti-suguseid piiririike üksinda võitlema. Seetõttu algatas Euroopa Parlament Euroopa sisserändepoliitika väljatöötamise.
Eelnevat arvesse võttes omandavad kuu aja pärast toimuvad Euroopa Parlamendi valimised veelgi suurema tähenduse. Soovime jätkuvalt püüelda ühiste eesmärkide poole ja täita neid otsusekindlalt demokraatlikus liidus, kus Euroopa Parlament esindab 500 miljonit kodanikku.
Kui me seda raskel ajal ei suuda, siis jääb mälestus 2004. aasta laienemisest vaid ebaoluliseks mälestuseks.
Seetõttu soovimegi Lissaboni lepingu peatset jõustumist, sest see tugevdaks demokraatiat ja vastutust Euroopa Liidus, tõhustades Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide rolli ning võimaldaks liidus tulemuslikumalt tegutseda.
Olen kindel, et Eesti kodanikud, kes mõistavad oma hääle mõjuka kasutamise olulisust, tõstavad Euroopa Parlamendi valimistel 7. juunil Eesti osalusprotsendi kõrgemate hulka.