Juuni algul on Euroopa Parlamendi valimised, kus 27 liikmesriigi kodanikud, keda on kokku enam kui 375 miljonit, saavad valida oma maa esindajad Euroopa Parlamenti tööd tegema järgmiseks viieks aastaks.
Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees
23. mai 2009, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga liikmesriigi otsustada on, kas valimised toimuvad kinniste või avatud nimekirjade põhimõttel, Eestis on otsustatud kinniste nimekirjade kasuks ehk erakonnad määravad kandidaatide järjestuse nimekirjas ning valijad hääletavad erakondade, mitte konkreetsete kandidaatide poolt.
Eesti teeb oma valikud 7. juunil ning maikuu jooksul avaldab ka Virumaa Teataja valimistel osalevate erakondade ja üksikkandidaatide artikleid arvamusküljel, et valima minnes oleks lugejatel rohkem aimu erakondade ja kandidaatide eesmärkidest ning europarlamenti pääseksid need kuus saadikut, kes on valijate meelest parimad neid esindama.
Valimiseelsel perioodil kehtivad maakonnalehes ka reeglid, mille kohaselt saab iga erakond võimaluse avaldada ühe valimistele suunatud arvamusloo.
Samuti kajastatakse vaid sellist kandidaatide ja erakondade valimiseelset tegevust, mis ületab uudisekünnise.
Euroopa Parlament on Euroopa kodanike esinduskogu Euroopa Liidus ning on alates 1979. aastast ainus otse valitav ELi institutsioon ja maailma ainus mitmekeelne (23 ametlikku keelt) parlament, mis valitakse vabadel, ühetaolistel ja otsestel valimistel.
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu otsustavad ühiselt Euroopa Komisjoni algatatud uute õigusaktide üle, teatud küsimustes, näiteks maksundus ja põllumajanduspoliitika, on parlamendil õigus anda vaid soovituslikke arvamusi.
Parlament otsustab sotsiaal- ja regionaalfondi raha kasutuse üle, määrab arenguabi, teeb keskkonda, kultuuri ja teadusuuringuid puudutavad rahastamisotsused. Koos nõukoguga otsustab parlament ka ELi aastaeelarve koostamise.
Euroopa Parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse oma poliitilise kuuluvuse järgi. Fraktsioonis on vähemalt 20 liiget, kes on valitud mitte vähem kui kuuest liikmesriigist. Pärast tänavusi valimisi see põhimõte muutub - fraktsiooni moodustamiseks on vaja vähemalt 25 saadikut, kes peavad esindama vähemalt seitset ELi liikmesriiki.
Praegu on parlamendis seitse fraktsiooni: Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon (288 liiget, sh praegu Eestist 1 IRLi esindaja); Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon (217 liiget, sh 3 SDE esindajat); Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (100 liiget, sh 1 keskerakonna ja 1 reformierakonna esindaja); fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa Eest (44 liiget); Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (43 liiget); Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (41 liiget); fraktsioon Iseseisvuse ja Demokraatia Eest (22 liiget); fraktsioonilise kuuluvuseta saadikud (30 liiget).
Uue parlamendi koosseisu jaoks kaovad suured erinevused eri riikidest pärit saadikute töötasude vahel ning lobitöötajate juurdepääs parlamendiliikmetele allutatakse uutele nõuetele. Kõik parlamendiliikmed hakkavad teenima ligi 7665 eurot kuus.
Samuti tasuvad nad tulumaksu ELi eelarvesse, kuigi liikmesriikidele jääb alles võimalus kohaldada täiendavat maksu kuni riikliku maksumäärani.
Muutub parlamendiliikmete reisikulude hüvitamise kord - kindla määra asemel hüvitatakse tegelikud kulutused. Ka ühinevad parlamendiliikmed ühise pensioniskeemiga, kuhu parlament teeb sissemakseid.