Kas teie teate, mille põhjal otsustab Eesti saadik europarlamendis? Või kuidas taastada inimeste soov saata parim esindaja euroliidu institutsioonidesse ning positiivne suhtumine poliitikutesse?
Anto Liivat: Kaasamine toob mõtteid edasiminekuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimisaktiivsus sõltub paljuski infost ja usust poliitikasse ning mõlemat on hetkel vähe. Seetõttu vajab Eesti uusi mõttemudeleid ja kaasamiskultuuri.
Vaja on kaasamiskultuuri
Juhtimisalastest uuringutest nähtub, et ettevõtete juhid peavad alluvate kaasamise suurimaks takistuseks liigset ajakulu ning erinevaid huvisid. Samasugune mõttemudel paistab olevat juurdunud ka tänase valitsusliidu juhtide teadvusse.
Lisaks, kui uudistesaates uuriti praegustelt Eesti eurosaadikutelt nende otsuste sündimise tagamaid Euroopa Parlamendis, siis selgus, et ühtset meetodit ei olegi. Otsustamisel tuginetakse nii iseenda arvamusele kui poliitilise grupi hoiakule.
Eesti diplomaatide kooli uuringu kohaselt ei konsulteeri Eesti esindajad Euroopa Liidus 2/3 juhtudel Eesti-siseste huvigruppidega.
Oleme olukorras, kus rahvas aina enam võõrdub otsustajatest. Selle näiteks on madal valimisaktiivsus, kinniste uste taga otsuste langetamine ning süvenev ükskõiksus riigiasjade korraldamise suhtes. Kaasamise head tava käitumisnormina omaks võetud ei ole.
Kui soovime, et Eestist kujuneks partnerlusele tuginev kodanikuühiskond, mis tagab igale inimesele võimaluse olla kaasatud poliitikasse, peame pakkuma kõigile soovijaile, hoolimata erakondlikust kuuluvusest, võimaluse osaleda poliitikas juba seisukohtade väljatöötamisel. Vaid nii kasvab teadlikkus ja motivatsioon riigiasjade korraldamisel kaasa rääkida, sünnivad paremad otsused ja nende kiirem elluviimine.
Ühtlasi paraneb ka suhtumine erakondadesse ja poliitikutesse. Rahvaliidu platvormi koostamisse avalikkuse kaasamine on loodetavasti järgimist väärivaks algatuseks ka teistele.
Võimaluse peale ise platvormi kujundamisel sõna sekka öelda tuli erakonna kodulehele ligi 5000 inimest. Kaasarääkimise võimaluse andmist pean ka europarlamendi saadikute puhul oluliseks, selleks tuleks korraldada regulaarselt saadikute ja kodanikeühenduste vahelisi ümarlaudu ning kohtuda erinevates maakondades inimestega. Kohtumistel saab saadik tagasisidet inimeste arvamustest, muredest ehk sisendi oma otsuse tegemiseks europarlamendis.
Ühtsed põhimõtted
Kaasamine on seotud teadmistega, sest kaasa ei taheta rääkida valdkonnas, mille osas informeeritus on madal ja usk asjade paremaks muutumisse kadunud.
Ennustatav madal valimisaktiivsus on osaliselt samuti märk sellest, et Euroopa Parlamendi saadikute ja kodanike vahel ei ole tekkinud informatiivset ega usaldusväärset suhet.
Olen maakondades inimestega kohtudes korduvalt kogenud, et kuigi Euroopa Parlamendi tööst palju ei teata, on olemas soov esindajate töö ja meid puudutavate otsustega kursis olla. Euroopa Liidus tehtavad otsused mõjutavad meid rohkem, kui välja on lastud paista.
Eesti senised eurosaadikud on oma tööd teinud pühendunult ja võimaluste piires, kuid nüüd on aeg astuda samm edasi ka avaliku sisulise diskussiooni suunas.
Seetõttu teen ettepaneku, et tulevased saadikud võiksid kokku leppida ühtsetes põhimõtetes, kuidas oma tegevusest kodanikele aru anda.
Lisaks meedia ja interneti kaudu teavitamisele peaks informeerimine hõlmama kindlasti ka kohtumisi inimestega ning kodanikeühendustega maakondades.
Eesmärk peab olema Euroopa Liidu aktuaalsete küsimuste ja teemade rahvani toomine.
Euroopa Parlamendi saadik peab olema suuteline tõstatama Euroopa Parlamendis ja Eesti meediakanalites inimestele olulisi teemasid ning neile lahendust otsima, olema eurodebati algataja ja eestvedaja Eestis, Eesti inimeste kaasaja Euroopa Liidu otsustusprotsessidesse ning vajaliku informatsiooni ja kontaktide vahendaja.
Eesti on jõudnud verstapostini, kust edasiminekuks on vaja uusi mõttemudeleid ja kaasamiskultuuri, ning eurosaadik peab olema sillaks Eesti ja europarlamendi vahel.
Inimesed teavad, mida tulevikult soovivad, ning nende arvamusi ei tohi alahinnata. Eurosaadik peab meeles pidama, et ta esindab Eesti inimesi Euroopa Parlamendis, mitte vastupidi.