Muuseum tutvustab sõjaaegset eesti kunsti

Teet Veispak ja Valeri Vinogradov(esiplaanil) näitust üles panemas. Foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Rakvere näitustemajas avati unikaalne väljapanek "Sõjasarv", kus näeb eesti kunstnike töid, mis valmisid aastatel 1941-1944.

Näituse kuraator Teet Veispak ütles, et see väljapanek peaks võimaldama esitada uuesti küsimuse, milline on selle perioodi kunsti tähendus täna. "Suhteliselt lihtne on end asetada üheülbalise ideoloogilise barjääri taha ning eitada kõike toona Venemaal loodut, kuid vaevalt on see praegu enam aktsepteeritav. Seda enam, et eksponeeritud tööde seas on meisterlikke taieseid, mille väärtust ei saa kahandada ükski aeg," rääkis Veispak.

Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel 1941. aasta juunis puhkenud sõda viis mobiliseerituna või evakueerituna Venemaale kümneid tuhandeid eestlasi. Nende seas ka suure hulga kunstnikke. Arvatud on, et kokku oli neid 38, kellest osa jäi Punaarmeesse, osa aga kogunes Jaroslavli.

Seal töötasid teiste seas Priidu Aavik, Adamson-Eric, Arnold Alas, Aino Bach, Märt Bormeister, Karl Burman (jun), Eduard Einman, Jaan Jensen, Ernst Kollom, Esko Lepp, Boris Lukats, Evald Okas, Richard Sagrits, Eugen Vaino, Henrik Vitsur. Moskvas tegutsesid aga skulptorid Aleksander Kaasik, Garibaldi Pommer, Enn Roosi ja Ferdinand Sannamees.

Just nende kunstnike baasil moodustati 1943. a alguses tänini tegutsev Eesti Kunstnike Liit.

Sõjaaeg Nõukogude tagalas seadis kunstnike ette ajast tingitud ülesanded. Piisab, kui nimetada vaid nende näituste pealkirju, millest toona Venemaal tegutsenud eesti kunstnikud osa võtsid: "Nõukogude Liidu Suur Isamaasõda" (1942), "25 aastat Punaarmeed" (1943), "Kangelaslik rinne ja tagala" (1943). Kõige olulisemaks tolleaegseks väljapanekuks on peetud Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevale pühendatud näitust, mis avati 23. aprillil 1943. aastal. Selle eesmärk oli näidata eestlase raugematut viha sakslaste vastu.

"Rakvere näitustemajas avatav näitus "Sõjasarv. Eesti kunstnikud Nõukogude Liidus 1941-1944" seab oma eesmärgiks näidata taas üle paarikümne aasta seda ajaliselt küll suhteliselt lühikest, kuid sõjale järgnenud aastakümnele mitmeti tähendusrikast perioodi eesti kunsti ajaloost. See oli aeg oma teemade ja kangelastega. Nad võivad meile meeldida või mitte, kuid me ei saa neid olematuks teha," ütles Teet Veispak.

Näitus on koostatud Eesti kunstimuuseumi, Eesti ajaloomuuseumi ja SA Virumaa Muuseumid kogude põhjal.

Näituse kujundas Valeri Vinogradov.