Juuli algul võib töötus suureneda

Ettevõtluskoolitaja ja konsultant Ene Kesler. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Ene Kesleri sõnul ei piisa praeguses olukorras töötuskindlustusmakse 1,5protsendilisest määrast.

Miks Eesti töötukassa tööturuameti ülesanded alates 1. maist üle võttis?

Toimivat süsteemi on mõtet muuta siis, kui selle tulemusena midagi paremaks läheb.

Nüüdsest saavad töö kaotanud inime­sed kogu vajaliku abi - tööturuteenused ja toetused ning töötushüvitised - ühest kohast. Teiste riikide kogemused näitavad, et juhul kui töötushüvitisi maksab sa­ma organisatsioon, mis tööotsijaid töö­tu­rule tagasi aitab, on võimalik töötuse kes­tust lühendada.

Lisaks eeldatakse kulude kok­kuhoidu ja efektiivsemat tegutsemist. Töötukassa on avalik-õigusliku or­ga­nisatsioonina riigiametist paindlikum ja te­ma seisukohavõtud kaa­lukamad, sest juhtimi­ses osalevad nii tööand­jate kui töövõt­jate­ esindajad.

Mis kättesaadavusse puutub, siis oleme pi­ken­danud ja paindlikumaks muutnud klienditeeninduse aegu ning klientidega tegeleb senisest enam eri­nevate valdkondade spetsialiste.

Oluline on bürokraatia vähendamine ning süvenenum sisuline töö.

Esimene nädal oli loomulikult väga kiire ja paljude muudatuste tõttu meie töötajatele väga keeruline.

Kuna töötus püsib endiselt kõrge, ei ole ette näha, et töö tempo langeks, küll peaks mõne aja möödudes välja kujunema heas mõttes rutiin, kuidas midagi teha.

Kui paljud tööturuameti töötajad jätkavad nüüd töötukassas?

Senised konsultandid jätkavad, sest neil on väga vajalikud teadmised, oskused, kogemused. Ja mis kõige olulisem - soov tööd teha. Lähiajal lisandub meie kolmeteistkümnele töötajale veel kolm.

Oma positiivseid kogemusi jagavad inimesed tunduvalt harvemini kui negatiivseid, nii on ka meedias kajastatud pigem selliseid juhtumeid, kus tööotsijad ja töötud ei leia oma muredele küllalt kiiresti neid rahuldavaid lahendusi.

Muidugi on see mõistetav, et inimesed reageerivad stressiolukorras teravamalt.

Tegelik pilt on palju rõõmsam - töötukassas töötavad pühendunud inimesed, kes teevad praeguses olukorras rohkemgi kui tingimata vaja. Siin ei lõpe töö koos tööpäeva ametliku lõpuga.

Ja hea on seegi, et kliendirahulolu uuring kinnitab - 38% klientidest oli klienditeenindusega väga rahul. Rahulolematuid oli vaid 5%.

Milliseks peate olukorda tööturul praegu?

Muidugi on olukord keeruline. Aprilli lõpu seisuga oli registreeritud töötute arv Eestis 60 712, Lääne-Virumaal 2456. Suurem on töötuse kasv Laekvere, Rakke ja Kadrina vallas, väikseim Viru-Nigulas. Aprillis registreeriti Lääne-Virumaal 393 uut töötut, neist 98 on eelmisest töökohast koondatud. Niisugused on faktid.

Kui aga tööturu praegust olukorda vaatab tööandja, siis ütleb ta pigem, et olukord on normaliseerunud - senine neljaprotsendiline ametlik töötus, mida majandusteadlased peavad täistööhõiveks, seadis tööandjad väga keerukasse olukorda, kus valikuvõimalusi sisuliselt ei olnud ja töötasu ning töö efektiivsus polnud enam ammu vastavuses.

Olukorra drastilist muutumist on oodata pärast uue töölepinguseaduse jõustumist, ilmselt kasvab töötuse tase hüppeliselt, sest spekulatsioonidel, et osa tööandjaid ootab 1. juulit, et enda jaoks valutumalt töötajate arvu vähendada, on alust.

Aga kui üldisemalt rääkida, siis rahandusminister Ivari Padar on öelnud, et head majanduskriisi ei saa lasta raisku minna, mis tähendab, et vajalikud, kuid ebapopulaarsed reformid tuleb ära teha nüüd, kui olukord ongi juba keeruline. Seda valutum ja kiirem on kriisist väljumine.

Kas on ka mõni positiivne näide, kuidas raskel ajal on olukorrast välja tuldud?

Ega inimesed üksnes kaota tööd, vaid asuvad ka uuesti tööle. Aprilli jooksul lõpetas Lääne-Virumaal senises tööturuametis arveloleku 108 inimest, põhjuseks töölesaamine või ettevõtlusega alustamine.

Tulemus on hea, kui teame tausta - kogu Eesti jaoks on see arv 1661.

Arvan, et paljudele tööotsijatele on lahendus ettevõtlusega alustamine. Inimeste jaoks, kes on oma erialal head spetsialistid, kuid mingil põhjusel töö kaotanud, võib just see olla ajendiks, et leida endas selgus uueks alguseks.

Usun täiesti veendunult, et väikeettevõtluse arendamine ja toetamine aitab Eestil kriisist kiiremini väljuda, sest väikeettevõte on paindlik ja reageerib turu ootustele kiiresti.

Edukas väikeettevõtja loob eeldatavasti ka uusi töökohti, pealegi on väikeettevõtluses loodava töökoha hind oluliselt madalam kui suurtööstuses.

14. mail lõpetab Rakvere ametikoolis järjekordne kursus tulevasi ettevõtjaid. Ja veel midagi positiivset - kursuse lõpetajatel on võimalik taotleda ettevõtluse alustamise toetust. Paaril viimasel aastal on Lääne-Virumaal selles oldud väga edukad, üle 90% taotlejaist on toetust ka saanud.

Kuidas kommenteerite seda, et ühel hetkel võib töötukassal hakata raha nappima? Kui vajalik tänases olukorras tõsta töötuskindlustusmaksu?

Ka töötukassa tulud-kulud pole tasakaalus, töötuse kasvu tõttu on vähem neid, kes töötuskindlustusmakseid tasuvad, ja rohkem neid, kes nendest maksetest tehtavaid toetusi - hüvitisi tarbivad.

Töötukassa kasutab juba täna reserve. Praeguses olukorras ei piisa 1,5protsendilisest töötuskindlustusmakse määrast rohkematele inimestele suuremate hüvitiste maksmiseks.

Seega on toetuste ja hüvitiste maksmise tagamiseks tarvis tõsta maksumäära, kui palju just, selle kohta on erinevaid arvutusi. Eelkõige on vaja valitsuse ja ühiskonna kokkulepet.

Et maksumäära tõstmine on enamasti ebameeldiv teema, siis positiivseks lõpetuseks võiks veel kord majandusteadlasi osundada - mida sügavam on majanduslangus, seda suurem tõus. See tähendab, et majanduskasv jätkub ka pärast languseelse taseme saavutamist. Ootame selle aja ära.