Marko Mihkelson: Eesti vajab suuremat sõnajõudu

Marko Mihkelson. Foto: Peeter Langovits.

Viis aastat on Ees­ti kuulunud Euroopa Liitu. Kui küsida, kuidas oleme hakkama saanud, siis ilustamata vastus oleks - päris hästi. Ehk isegi hindele neli pluss, viie palli süsteemis.

Eesti on kõige väiksem Euroopa Liidu liikmesmaa, kes püüab kaasa rääkida sisuliselt kõigis küsimustes. See on väga suur väljakutse ühele väikeriigile, kuid samas ka ainus tõsine või­malus enda võimalikele mure­dele või huvidele laiemat toetust leida.

Samas pole Eestil kunagi varem olnud nii palju sõpru ja toetajaid kui nüüd. See tundub meile täna juba iseenesestmõistetavana, samuti nagu kõik need võimalused ja vabadused, mida on andnud meie liikmesus Euroopa Liidus.

Ometi tähendab kõige selle saavutatu hoidmine sihikindlat tööd nii meie poliitikute, diplomaatide, ametnike, ettevõtjate kui kodanikuühenduste poolt. Edu valem peitubki kõigi nimetatud osapoolte võimes koos ees­märke püstitada ning neid ka saavutada.

Kasutada ressurssi

Meie edasine hakkama saamine Euroopa Liidus sõltub paljuski meie poliitikute võimest ennast realiseerida Euroopa tasandil. Kodused mured olid, on ja jäävad ka edaspidi meile esmatähtsaks, kuid juba praegu on enam kui 70 protsenti meie seadusandlusest seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

Ometi jäävad Euroopa teemad meie sisedebatis sageli taga­plaanile või käsitleme neid liiga pinnapealselt. Täpsemini öeldes ei kasuta Eesti veel kuigi hästi ära seda piiratud ressurssi, mida annab meile näiteks kas või kuus kohta Euroopa Parlamendis.

Pole kahtlust, et kõige paremini Euroopa küsimustega kursis olevad poliitikud on just meie saadikud Euroopa Parlamendis.

Loomulikult on siinkirjutajal hea meel tõdeda, et erinevate küsitluste ja parlamendistatistika kohaselt on ennast kõige aktiivsemalt näidanud Tunne Kelam. Siin töötab korraga nii Tunne poliitiline professionaalsus, kuid kindlasti ka asjaolu, et Isamaa ja Res Publica Liit kuulub kõige mõjuvõimsamasse Euroopa poliitilisse perekonda - Euroopa Rahvaparteisse.

Angela Merkel, José Manuel Barroso, Carl Bildt, Nicolas Sar­ko­zy, Donald Tusk ja paljud teised on IRLi Euroopa-sõsarate liiderfiguurid, kelle sõna kaalub täna kõikide suurotsuste tegemi­sel.

Ka eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel ennustavad erinevad üleeuroopalised küsitlused kindlat võitu just Euroopa Rahvapartei erakondadele. Seepärast on ilmne, et Eestile vajalike otsuste kaalumisel ning tegemisel on äärmiselt oluline võimalikult tugevam esindatus Euroopa Parlamendi suurimas ja mõjukamas fraktsioonis. Küsimusi, mida eelolevatel aastatel tuleb käsitleda, on väga olulisi.

Tähtsamad teemad

7. juunil valitav Euroopa Parlament saab Lissaboni leppe ratifitseerimise korral senisest suurema sõnaõiguse ühenduse asjade otsustamisel ning asub ette valmistama uut eelarvekava (2014-2020).

Tooksin siinkohal välja neli olulisemat teemat, milles tulevased Eesti saadikud Euroopa Parlamendis peaksid aktiivselt kaasa rääkima.

Üheks väga oluliseks küsimuseks on näiteks ühise põllumajanduspoliitika reformimine pärast 2013. aastat.

Eeskätt puudutab see mõistagi toetussüsteeme, sest põllumajanduse ja maaelu rahastamine on Euroopa Liidu eelarve suurim väljaminek. Eesti huvides on kindlasti toetussüsteemide võrdsustamine vanade ja uute liikmesmaade vahel.

Lähematel aastatel kujuneb ühtse energiapoliitika ning -julgeoleku nimel töötamine nii Eesti kui kogu ühenduse suurimaks väljakutseks. Meie eesmär­giks peaks olema hiljemalt aastaks 2015 Eesti energiaturu täielik lõimimine Euroopa turuga.

Konkurentsiteema on Euroopa siseturu toimimise üks põhiküsimusi. Eesti poliitikud peaksid olema selgemalt toeks nii meie tarbijaõiguste laiendamisel kui oma ettevõtete huvide kaitsmisel.

Näiteks on üheks selliseks küsimuseks internetiteenuste vaba kättesaadavus kõigile tarbijatele. Täna pole kahjuks mitte kõikjal Euroopas sellest aru saadud või asetavad suurfirmad takistusi innovaatiliste lahenduste rakendamisele.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on paratamatult ühenduse piiririigiks olevale Eestile äärmiselt oluline. Selle tuge tunnetasime ilmekalt 2007. aasta aprillis. Arvestades maailmas toimuvaid murrangulisi muutusi, peame olema valmis sisendeid pakkuvalt kaasa rääkima väga erinevates küsimustes.

Kõigi nende teemade edukas käsitlemine Euroopa tasandil eeldab meie po­liitikutelt nii head ettevalmistust kui ka sõna otseses mõttes kõige lühemat teed otsustamise­le. Seetõttu on üks kindlamaid valikuid eelolevatel valimistel hääletada Euroopas suurimat mõju omava erakonna - Isamaa ja Res Publica Liidu poolt.