Rahvakoguga uuele ringile

Jaanus Nurmoja
, vabakutseline ajakirjanik ja helilooja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Nurmoja.
Jaanus Nurmoja. Foto: Erakogu

Vaadates ühe kaasalööjana tagasi senisele rahvakogu protsessile, pole kahtlust, et tegemist on senistest kõige edukama kaasamisprojektiga. Suure avaliku tähelepanu ja huvi taga olid nii korralduse iseärasused – eelkõige konkreetne ajakava – kui ka üldine foon ühiskonnas.

Ühe osalisena pean muidugi tõdema, et ajagraafik kippus kohati ülemäära tihe olema. Vähemalt erakondade rahastamise teemaseminaril osalejad, sealhulgas siinkirjuta, said ekspertide mõjuhinnangu rahva ettepanekutele üsna viimasel minutil – teemaseminarieelsel õhtul. Võib-olla oli muidki viperusi, aga eks need ole õpetlikud kogemused edaspidiseks.

Ei saa aga jätta mainimata üht asjaolu, mis peaks väited rahvakogust kui pelgalt “auruventiilist” tõsiselt kahtluse alla seadma.

Skeptilise mõttemalli järgi pidanuks ettepanekud muudes küsimustes kui erakonnad ja nende rahastamine, valimised, kaasamine ja sundparteistamine jääma igasuguse tähelepanuta, sest väljuvad etteantud raamidest.

Tegelikult aga läks nii, et analüütikud poliitikauuringute keskusest Praxis tegid kokkuvõtteid ka neist ettepanekutest, mis puudutasid riigi üldist toimimist, haakudes etteantud teemadega heal juhul vaid osaliselt. Nende tarvis loodi rubriik “Riik üldiselt” ja sellesse pandud analüüse ja kokkuvõtteid saab lugeda portaalis www.rahvakogu.ee. Mõjuhinnanguid küll ei koostatud, ent rahvakogu eestvedajad on lubanud, et need analüüsid ja kokkuvõtted ikkagi riigikogule edastatakse.

Mainitud ideed puudutavad riigikogu ja esindusdemokraatiat, valitsust ja presidenti, palkade ja hüvitiste maksmist riigieelarvest ning regionaalpoliitikat. Näiteks pakutakse riigikogu liikme ametisoleku piiramist kahe ametiajaga, presidendi institutsiooni kaotamist või ühitamist mõne muu ametikohaga, riigikogulaste palga sidumist miinimumpalgaga ja selle suuruseks viis-kuus miinimumpalka, samuti mitmesuguseid ideid Eesti haldusjaotuse ja omavalitsuste rahastamispõhimõtete muutmiseks.

Arvan, et rahvakogu eestvedajad teeksid õigesti, kui korraldaksid esimesel võimalusel uue samalaadse protsessi, haaraksid kinni raamidevälisest saagist ning pakuksid teemadeks kõige tundlikumad ja ebamugavamad, mis Eesti ühiskonnas üldse eksisteerivad. Skeptikute suud see muidugi ei sulgeks, kuid suurendaks avalikkuse usku taolisesse kaasamisse.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles