Kogu oma teadliku elu olen elanud Rakvere vallas. Viimasel ajal on tehtud kriitikat minu koduvalla aadressil.
Aivar Niinemägi: Vaadates alt kraavist üles mäe poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomulikult paistab pilt mäelt vaadatuna teistsugune ja (valli)kraavist vaadates jääb paljugi märkamata. Kuid Andres Pulveri artiklis "Lagunev sild viis ühinemismõtteni" (VT 07.05.2009) on ilmselt lähtutud linna huvidest, mitte Rakvere valla arengust ja selle kogukonna vajadustest.
Rakvere vald on püüdnud säilitada pika aja jooksul tekkinud külakogukondi. Hariduse edendamiseks on palju investeeritud nii Veltsi kui Lasila kooli. Olime ka üks esimesi omavalitsusi, kes alustas mahukaid investeeringuid teedesse.
Viimasel viiel aastal on teede korrasolekusse mahutatud iga elaniku kohta üle kahe korra rohkem kui Rakvere linnas. On koostatud pikaajaline teede korrastamise kava.
Problemaatiline teelõik Rakvere veepuhastusjaama juures on otseselt seotud Rakvere linna enesekeskse tegutsemisega. Linn sulges Jaama tänava ja Arkna tee veoautodele, pannes Rakvere valla lihtsalt fakti ette.
Põhjakeskuse rajamine ei suurendanud veoautode arvu antud teelõigul.
Linnast valda
Tööstusala arendamine sellises mahus on maakondlik prioriteet, mida tuleb teha omavalitsuste koostöös.
Murelikuks teeb, et härra maavanem liidab ja lahutab, kuid ta peaks jagama entusiasmi Rakvere põhjapoolse ümbersõidu väljaarendamiseks, et lõplikult lahendada Rakvere ja selle ümbruse liikluse kitsaskoht.
Rakveres vallas on tehtud suuri investeeringuid ka keskkonna olukorra parandamiseks. Koos erakapitaliga on korrastatud mitu reoveepuhastit, korraldatud on olmejäätmete käitlemine.
Kui mõelda ajas veidi tagasi, oli just Rakvere linna isepäisus see, mille tõttu takerdus olmejäätmete käitlemise korraldamine Lääne-Viru maakonnas tervikuna.
Senini rändavad prügi, olmejäätmed ja ehituspraht linnast välja metsaalustesse.
Ettevõtluses on viimasel ajal toimunud märkimisväärsed muutused.
Praeguseks on inimeste arv, kes käivad linnast valda tööle, oluliselt suurenenud.
Valmis koostööks
Seda ei saa teha nii nagu Tallinna linnapea, kelle arvates võiks suvalised piirkonnad liita pealinnaga. Samuti ei saa haldusreformi teha nagu regionaalminister, kelle arvates on oluline, et tehtaks.
Ilma piisava analüüsi ja kohalike elanike kaasamiseta ei ole asjast tulu. Samas ei tohi lõhkuda neid ühendusi, kus omavalitsused, külad ja piirkonnad teevad tõsiselt koostööd.
Rakvere vallas tegutseb kaugemates piirkondades seitse mittetulundusühingut. Meie näeme valda kui tervikut, soovime, et igas külas oleks inimväärne elu.
Koostöö eeldab väga tõsist partneritega arvestamist. Minevikust meenub, et Rakvere linna soovide kohaselt käitudes oleks Rakvere haigla praeguseks kadunud.
Tänu teiste omavalitsuste heale koostööle suudeti haigla säilitada.
On ka positiivseid näiteid, näiteks koostöö ASiga Rakvere Vesi või Tõrma kalmistu haldamisel. Need lisavad usku, et koostöö on siiski võimalik.
Vaja on välja arendada Rakvere linna ja valdade ühistööna Tõrma küla (Kõrgemäe) puhke- ja virgestusala, jäähall.
Piirkonna arendamisel oleme valmis tegema koostööd kõikide omavalitsuste ja muude organisatsioonidega.
PS Faktiviga. Rakvere vald on kummaline seepärast, et ainukese vallana asub vallamaja linnas. Siis sama kummalised on ka Jõgeva ja Helme vald.