Inju lastekodu asutati 7. novembril 1920. aastal Viru maakonna vaeslaste varjupaiga nime all.
Hüvasti, Inju lastekodu!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varjupaigas elas 37 vaeslast, nagu märgib oma 11. novembril 1920. aastal saadetud kirjas varjupaiga esimene juhataja Johanna Tamjärv.
Lastekodu lõpetab oma tegevuse 10. oktoobril 2009, olles olnud 89 aastat koduks sadadele raske elusaatusega lastele ja kõige kauem ühes ja samas hoones tegutsenud lastekodu Eestis.
Suur tänu proua Aliise Vaasmale, kes lubas mul kasutada tema juhendatud Rakvere gümnaasiumi õpilaste Alla Basmanova ja Kristin Matti põhjalikku kodu-uurimistööd "Lehekülgi Inju Lastekodu ajaloost" aastast 1996. Hilisem lastekodu ajalugu ja lastekoduga seotud mälestused ootavad alles talletamist.
Veidi personaaliat
Arvatavasti on läbi lastekodu ajaloo staažikamateks kasvatajateks praegugi edukalt töötavad Ille Leede (32 aastat), Miralda Ritari ja Reet Undrest (mõlemad üle 38 aasta) ning Illi Vilu (üle 40 aasta). Tehke järele!
Lastekodu on juhatanud (kronoloogilises järjestuses): Johanna Tamjärv, August Kilter, Johan Mäe, Heinrich Rooswaldt, Hendrik Vaasma, Elmar Anton, Boris Pruuli, Arnold Valing, Agnes Aunapuu, Dagmar Ploom, Toivo Olvi, Ilme Susi, Veiko Metsar, Vello Taremaa, Toivo Olvi.
Legendaarseks võib pidada Agnes Aunapuud, kes juhtis lastekodu 19 aastat. Keskmiselt pidas üks direktor vastu kuus aastat, kuid oli ka neid, kes piirdusid mõne kuu või paari aastaga.
Häid abilisi on lastekodul olnud kõikidel aegadel, julgen öelda, et lugematul hulgal.
Erilise hoo sai välisabi ja hoone renoveerimistööde programm sisse Vello Taremaa tulekuga lastekodu direktoriks 1991. aastal, mil sidemed Saksamaaga, eriti Tecklenburgi Rotary klubiga võimaldasid teha hulgaliselt remondi- ja restaureerimistöid, hankida sõidukeid, renoveerida elektrisüsteemi.
Laste elukeskkonda parandati sadade tuhandete kroonide eest, mahukaim töö oli riigi raha toel uue keskküttesüsteemi ehitamine.
Aastatel 1999-2005 jätkusid tööd hoone renoveerimisel. Viie aasta jooksul hangiti lisaraha ehitus-restaureerimistöödeks ning side- ja elektrisüsteemide tänapäevastamiseks üle 3 miljoni krooni, millest valdav osa tuli välistoetajatelt. Muinsuskaitse eritingimuste hankimine, projekteerimine, tööde organiseerimine, järelevalve korraldamine, finantseerimine - kogu pakett lasus lastekodu õlul. Tänan südamest maakonna mõistvaid muinsuskaitsjaid, imelist arhitekti Mare Rähnit ja kõiki ehitajaid. Suur tänu lastekodu rahvale, kes kõik keerulised ajad nurinata üle elasid, käed külge lõid ja oma parima andsid.
Toetajad
Suur tänu kõigile, kes nii kodu- kui ka välismaalt on läbi aastate meid aidanud nii jõu kui nõuga.
Piiride avanedes panid oma õla alla Saksamaalt Tecklenburgi Rotary klubi ja imetlusväärne pastor Volker Krumme; Norrast veidi boheemlasliku olemisega Oddbjorn Longskog; USAst sealne eestlaste kogukond perekond Raudsepa ja Roomanni eestvedamisel; Hollandist endine eesti priimabaleriin Aino Friesen- Kuiva; Soomest Inju lastekodu mälestusi kandev Elvi Nuija ja tagasihoidlik, kuid järjekindel Raija Hirvensalo; Rootsist sealne eestlaskond Rakvere aukodaniku Edith Kotka-Nymani juhatusel koos Rootsi Punase Risti ja Rakvere-Sigtuna Sõprusühinguga.
Aeg on teinud oma töö, osa sidemeid on katkenud, mitu tublit toetajat on läinud manala teele, kuid nende asemele on tulnud uusi.
Viimaste aastate suurtoetajateks on Inju mõisa omaniku ja ehitaja Hermann von Krause järeltulijad Riccarda ja Wolfgang von Mecklenburg, pikki aastaid lastekoduga kontakti hoidnud, nüüdseks elavate hulgast lahkunud Valentine von Krause, väga toimekas Mareile von Krause.
Suguvõsa pole oma omandit tagasi soovinud seni, kuni selles jätkab lastekodu, kuid on sellesse investeerinud aukartust äratavaid summasid.
Patt oleks jätta nimepidi nimetamata Åke Springstedti, Tiiu Jerkemani, Eje Erixoni, Sonja Petterssoni, Hillar Ugandit, Lars ja Anne-Marie Hakemani Rootsist. Perekond Hakeman kui Huskvarnas tegutseva Hakarpi kirikukoguduse eestvedajad ning pr Edith Kotka-Nyman on ühed "peasüüdlased" selles, et meie lapsed saavad suviti teha mitmepäevaseid reise küll Soome, Lätti, Hiiumaale, Saaremaale.
Aga omad hõimukaaslased! Ei seisaks täna lastekodu seal, kus see on, kui poleks olemas Orvuna Kasvanute Liidu juhatuse liiget Karl Mäeseppa. Mees nagu orkester, hea südame ja lahke hingega, suure töö- ja organiseerimisvõimega.
Või Rahu Sõna missiooni esindajad Leo ja Maarika Lekarkin, Põhjala Ühingu aktivist dr Sven Lindström, ettevõtja Veiko Vassiljev, IT-guru Hanno Kriisa, talunik Lemmik Meltsa, professor Mati Hint, samuti Hansabi firma, mille paljudele töötajatele on Inju lapsed kui omad.
Kuid enne läheb päike looja, kui enamik tublidest toetajatest üles loetud saab. Sestap palun kõigilt, keda pole artikli piiratud mahu tõttu võimalik nimepidi nimetada, vabandust. Kuid uskuge, kõik lastekodu suured ja väikesed on teile südamest tänulikud ja soovivad teile tugevat tervist, õnne ja edu kõigis teie ettevõtmistes.
Ärgem siis üllatugem, kui viimaste aegade sisse mahuvad Hansabi organiseerituna nukuteatri, energiakeskuse, Kalevi veekeskuse, Rocca al Mare vabaõhumuuseumi külastused, piknikud ja vembu-tembutamised; Simplex Tsentrumi korraldatud rännakud Karepa matkarajal või kanuumatkad Paunkülas; Paist-agentuuri organiseeritud suvelaagrid Rutjal; mitmepäevased ekskursioonid Hiiumaale, Lätti Jurmala või Soome Serena veekeskusesse; jõulupeod nii ratsatalus kui oma kodus koos Heino Seljamaa, muusikakooli kapelli, esteetikakooli tantsutüdrukute ja Paist-agentuuri teatrietendusega.
Ei ole jäänud vaatamata Rakvere teatri ega Estonia etendused. Tritsutamas on käidud Preemia jäähallis, purjetamas Võrtsjärvel, kaetud kaevandusmuuseumi ja Valaste juga. Seigeldud Nõmme seiklusrajal ja kihutatud kardirajal. Toimetatud suurtalgutel koos R 13 klubi ja Meie Mehega. Uudistatud kunstikooli ja pidutsetud punklaulupeol. Võõrustatud nii elitaarset vanamuusika ansamblit Corelli Consort kui eakaaslastest laululapsi.
Neist ja paljudest teistest ettevõtmistest on lastel kaasa võtta midagi, mille kasutegurit on võimatu kirjeldada ja kohatu rahanumbriga mõõta.
Inju lastekodu lõpetab
Kõik, kel Injust mälestusi mõlgutada ja soov seda külastada, on alati teretulnud. Suurt süldipidu ei sünni, sest kärarikas pidu tunduks kohatu.
Inju lastekodu mitmeaastane võitlus uue hoonekompleksi eest on lõppenud võidukalt. Alles on ka Inju lastekodu arengustrateegia tugisammas - laste tegelusmaja.
Vinni vallavalitsus on loobunud praktikast, mida on asenduskodude reorganiseerimisel seni rakendatud. Näiteks Voka lastekodu laste üleviimisel Kiikla lastekodusse, Pärnu noortekodu laste üleviimisel Pärnu lastekodusse, Viiratsi ja Väikemõisa lastekodu laste üleviimisel Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskusesse, samuti Puiatu erikooli laste üleviimisel Tapa erikooli asutuste reorganiseerimise käigus uut asutust ei moodustatud.
Vinni vallavolikogu asutab oma 28. mai 2009. a määrusega nr 13 1. septembril 2009 uue, valla halduses oleva laste asenduskodu Vinni perekodu nime all. Vinni perekodu võtab 1. oktoobrist 10. oktoobrini üle kõik Inju lastekodu ja MTÜ Kirilill Rakvere lastekodu töötajate töölepingud ning laste hoolduslepingud.
Ümberkorraldatava Inju lastekodu tegevus lõpetatakse 10. oktoobril 2009. Vinni vallavalitsus korraldab Vinni perekodu juhataja leidmiseks avaliku konkursi.
Soovin omalt poolt kõigile Inju lastekodu ja MTÜ Kirilill Rakvere lastekodu lastele ja töötajatele päikest, tervist, õnne, meelerahu ja edu nende uues kodus Vinni alevikus Päikese tänaval.