Viimasel ajal on sageli räägitud sellest, kuidas töötukassa töötut või tööotsijat aidata saab. Hoopis vähem tähelepanu on saanud tõsiasi, et ka tööandja võib olla töötukassa klient.
Töötukassa aitab ka tööandjat
24. juuli 2009, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjast kui töötukassa kliendist rääkimine on vahetult pärast uue töölepinguseaduse jõustumist muidugi hell teema, kuid just sellepärast ongi selgitused vajalikud.
Tööturu riskid
Tööturg toimib nagu iga muu turg nõudmise-pakkumise suhtena ja riske tuleb vältida või hajutada.
Tööturu riskide eest kaitsmine võib toimuda kahel viisil: tööhõivealane seadustik kaitseb töölisi vallandamise eest (Eestis seni kasutatud mudel) või tagavad erinevad töötutoetused inimväärse elu ka töö kaotusel ja uue otsimise ajal (uue töölepinguseaduse tasakaalustavad põhimõtted, mille rakendamine majandussurutise tõttu edasi lükati).
Töövõtja tunneb täna, et ta on kaotanud senise kindlustunde ja uusi tagatisi pole lisandunud. Tegelikult on olukord parem kui esialgu võimendatu.
Töövahendus
Peamine abi, mida töötukassa saab praegu tööandjale pakkuda, on kvalifitseeritud töötaja leidmine.
Lääne-Virumaal on juuni lõpu seisuga tööta 140 juhti ning 54 tippspetsialisti (10% registreeritud töötutest), veel suurem on keskastmespetsialistide ja oskustööliste osakaal.
See on kasutamata ressurss. Sellise taustaga töötajate teadmiste, kogemuste ja motivatsiooni heas mõttes ärakasutamine aitab ettevõttel seatud eesmärke kindlasti kiiremini saavutada.
Töötukassa kodulehe kaudu on tööandjal võimalik esitada oma tööpakkumine, mis soovi korral avaldatakse ka teabe- ja tööportaalides ning kuulutustelehtedes.
See avardab olulisel määral nii tööandja kui töövõtja valikuvõimalusi.
Tööpraktika ja teenused
Tööpraktika on teenus, mis võimaldab ettevõtjal töötukassa vahendusel väheste värbamiskuludega leida endale sobiv töötaja ja tema olemasolevaid oskusi ettevõtte vajaduste kohaselt täiendada ja nüüdisajastada.
Praktikant saab oma töösoovi toetava väljaõppe ja töökogemuse ning ideaalis ka töökoha.
Lisaks on erinevaid teenuseid pikaajaliste töötute, puudega inimeste ja hiljuti vanglast vabanenute töölerakendamise hõlbustamiseks ja rahaliseks toetamiseks.
Ka tööjõu värbamisel väljastpoolt Eestit on mõttekas konsulteerida töötukassa EURESi nõustajatega.
Sama kehtib välismaale tööd otsivatele inimestele: EURESi nõustaja abil on võimalik vältida kahtlase taustaga töövahendajaid ja -pakkujaid.
Koondamise imeline kergus?
Kehtiv töölepinguseadus teeb ettevõtjale koondamise lihtsamaks. Seda on nähtud eelkõige ettevõtjakeskse muudatusena, kuid seadust võiks vaadata ka sellest küljest, et see võib tagada ettevõtte kiire ümberstruktureerimise, ellujäämise ja seega osa töökohtade säilimise. See on ju positiivne!
Kui koondamine on ettevõttes möödapääsmatu, nõustab töötukassa tööandjat koondamise korraldamisel ja aitab koondamisteate saanud töötajatel uut tööd leida, pakkudes muu hulgas psühholoogilist ja karjäärinõustamist ning tutvustades täiendus- ja ümberõppevõimalusi.
Samuti on tööandjal võimalik taotleda töötukassast koondamishüvitist oma pikaaegsetele töötajatele, kelle töö- või teenistussuhe ettevõttes on kestnud vähemalt viis aastat.
Niisiis - kui asjasse süüvida, siis teenib töötukassa tööandjale teenuseid pakkudes siiski töötaja huve.
Teenuste lisandudes on tekkinud ka üks uus kohustus: alates 1. juulist peab tööandja töötukassat informeerima kavandatavast kollektiivsest töölepingute ülesütlemisest.
Madalad või kõrged maksud?
Heaoluriikide sotsiaalkindlustussüsteem on muutunud ebaefektiivseks, sest vastupidi algsetele eesmärkidele vähendab see inimeste huvi uuesti tööle asuda (hüvitised tagavad tavapärase elu) ning pigem kasvatab töötust (näiteks panustab Taani 6% SKTst tööturuprogrammidesse).
1. juulist kehtib ka Eestis uus töötuskindlustusmakse määr, mille kasvu tunnetavad nii tööandjad kui töövõtjad.
Sellest hoolimata on töötuskindlustushüvitised ja töötutoetused võrdlemisi tagasihoidlikud. Selle põhjus on meie lühike iseseisev (maksu)ajalugu ja SKTst tööturumeetmetesse suunatavate ressursside vähesus (alla 1%).
Maksutõusud on praeguses olukorras paratamatud, kuid peagi on käes maksumaksjatele pandavate kohustuste lagi.