Meil kõigil tuleb aeg-ajalt ette olukordi, mis on mingis mõttes tähtsamad kui teised.
Allan Jaakus: Sportija tulemus sõltub ärevusest
Nende tähtsus tekitab meis tunde, mida nimetame ärevuseks. Tahes-tahtmata lõpeb üks treeningujärk mõõduvõtmisega.
Tunneme kauaoodatud võistluse eelõhtul kindlasti positiivset ootusärevust, samas tekitavad tugevad vastased aga pigem hirmu ja muret hakkama saamise pärast.
Ebaõnnestumise ja inimliku eksituse korral koondab inimene tähelepanu negatiivsele enesehinnangule, mis ei lase stressi tekitavas situatsioonis keskenduda sooritustele.
Sageli pärsib tegevust ka oskuste nappus, mis näitab efektiivse sooritustehnika ebapiisavust. Seevastu kogemused, kindlad prioriteedid ja teadmised suurendavad soorituse õnnestumist. Ärevust tekitavate olukordade nimekiri on pikk, kuid neid ühendab üks - suhteliselt palju on kaalul võrdlemisi väikeses ajahetkes.
On leitud, et ärevus võib tulemust soodustada või pärssida. Liiga vähene ja samas liiga suur ärevus ei too kõige efektiivsemat tulemust. Parima tulemuse garanteerib optimaalne ärevuse nivoo sooritusel. Liiga kõrge ärevuse korral ei pruugi sportlane olla võimeline sooritust tegema oma tegelike võimete vääriliselt. Samas seostub liiga madal ärevus tulemusega samuti negatiivselt.
Võib oletada, et kaks sportlast võivad sama võistluse eel kogeda ärevust, mis ühe puhul väljendub ebakindluse, hirmu ja koguni paanika näol, teine aga suhtub sellesse kui positiivsesse ootusärevusse ja motiveerivasse tegurisse.
Kõige olulisemaks emotsiooniks peetakse hirmu, sest sportlase ärevuse peamine allikas on ikkagi hirm ebaõnnestumise ees ning kartus saada oluliste inimeste negatiivse hinnangu osaliseks.
Seevastu need, kes naudivad võistlusi ning ujuvad kui kalad vees, teevad seda pingevabalt ja saavutavad ka parema tulemuse, kuid samas liigne keskendumine eesmärgile võib samuti viia eneseväljendusliku ja sooritusliku taseme alla.
On teada, et võit kasvatab enesekindlust võistlustest võistlusteni ja kaotus seevastu pärsib edu. Soovin kõigile edu võistlustel!