Helene Kuma loomingu habrasjõuline kuma

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helene Kuma.
Helene Kuma. Foto: Meelis Meilbaum

Keraamiku ja nipliskunsti suurmeistri Helene Kuma 88. sünnipäeva näitus Rakvere Galeriis esitleb kunstniku haldjalikult habrast ja konkreetselt jõulist loomingut.


Helene Kuma loomus peegeldub tema loomingus: kindlakäelised akvarellid, naiselikult tugev keraamika ning õhuliselt sitked pitsid.


Härmatisega sarnanevad niplises taimornamendid ja õbluke kunstnik paistavad lenduvat esimesest tugevamast hingetõmbest. See mulje on petlik.

Loodus saab loominguks

Kunstniku, kunstiajaloolase ja Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessori mõtteis, silmis ja sõrmis peituvast südikusest räägivad tema tööd. Isegi vääriskivid on lasknud end niplisesse vormida, rääkimata kunstniku südamele armsatest lilledest.

Pojengid, iirised, lille- ja lehemustrid pärinevad Helene Kuma Läsna lilleaiast ja Eesti kihelkondade rahvariietelt. Loodus ja ajalugu on olnud kunstnikule loomingus võrdselt olulised. Nagu on talle võrdselt armsad keraamika ja niplis.

"Looming on looming. Ükskõik, mida teed, teed ikka armastusega," sõnas kunstidaam. Konkreetselt ja keerutamata. Lühidalt. Sisukalt. Silmad naerul. Südamesoe ja perfektne. Nagu tema teosed.

"Mina olin neljateistkümneaastane, kui läksin riigi kunsttööstuskooli. Seal oli kaks algkursust ja siis tuli eriala valida. Käisime kõik töökojad läbi ja mulle meeldis kõige rohkem keraamika, sest ma nägin, kuidas lihtsast savikämbust käte ja jalgade abil sai kõike vormida, mida tahad. Siis ma valisingi keraamika eriala ja olen sellele enam-vähem truuks jäänud," võttis kunstnik lakooniliselt kokku oma pika loometee.

Helene Kuma on pitse nimetanud niplisgraafikaks. Kogu suur peen pitsilooming on valminud palja silmaga, luupi pole ta kasutanud isegi kõige keerulisemates kohtades. "Kõik on palja silmaga. Silm on harjunud," ütles kunstnik. "Ma võin siiasaadik lugeda palja silmaga."

Näitusel on väljas kaks viltpliiatsitööd. "See on ükskõik, millega teed. Mis parajasti kätte satub - kõigega saab teha," pole Helene Kuma sõnul vahet, milliste vahenditega kunstiteos mõttest reaalsuseks muutub.

Õlimaali Helene Kuma teinud ei ole. "Ei jõua kõike," märkis ta. Ja juhtis tähelepanu akvarellile, millel on kujutanud sünnikodu. "Maja omanik oli selle üle väga uhke, et sel oli plekk-katus - ei sadanud läbi," meenutas Kuma. See pilt on kunstnikule armas. Mälestuste pärast. Muidu tal tööde seas lemmikuid pole.

Helene Kuma poeg Vladimir Viies meenutas, et Lääne-Virumaaga on nende pere seotud aastast 1965, kui asuti Läsna kanti ja pildid on enamasti inspireeritud sellest maakohast ja ema kasvatatud lilledest. "Mulle meeldivad lilled," kinnitas Helene Kuma.

Niplispits on poja sõnul ema missioon - hoida ja arendada oma ema pitsikunstioskust. "Eesti vabariigi poolt kingiti tema pitsi Rootsi kuningale. Ema arvas, et võiks selle ellu kutsuda ja oli üks neist, kes rahvusvahelise pitsikongressi ja pitsiliidu moodustamise juures oli väga aktiivne. Pits on ema viimase kümne-viieteistkümne aasta põhitöö, keraamika - see on aastakümneid," rääkis Viies.

Niplis on kunstnikul lihtsalt sõrmedes. "Ma oskasin seda juba lapsena. Õppisin ema kõrval," märkis ta.

Aastakümnete loomingusse pilku heitvat näitust alustab 11-aastase Helene maalitud lillepilt. "Siin on imeilusad looduspildid ja loodusmotiivid, millest on kantud ka tema kõrgetasemelise keraamika dekoorid. Siin näeme piltidel nende ideede alget ja inspiratsiooniallikat, lilli," iseloomustas näitust kuraator Riho Hütt. "Niplispitsi tuleks vaadata lausa mikroskoobiga - motiiv hingab sama ehedalt kui lilleõis - kõik see elab," sõnas ta.

Nõudlik õpetaja

Riho Hüti sõnul tundis tema üliõpilasena Helene Kuma ees suurt aukartust ning talle eksamit teha polnud niisama lihtne. "Kateedris Helene Kuma sõna maksis. Nagu tema ütles, nii oli," ütles kunstnik.

Keraamik Helle Videvik meenutas Helene Kuma kui ranget õpetajat, kelle tundideks püüti kõike võimalikult paremini teha.

"Ikka tuli jälle ja jälle teha - aga see tuli ainult kasuks, kasvatas järelemõtlemist ja nõudlikkust enda vastu, püüdu aina paremini teha," sõnas Videvik ja lisas, et on alati imetlenud Helene Kuma ettevõtlikkust, tarmukust ja loogilist mõtlemist.

Helene Kuma pole arvet pidanud, kui palju on ta pika kunstnikutee jooksul teoseid loonud. "Palju," lausus ta. Napilt ja täpselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles