Ilmselt ei puudu enam mitte ühegi inimese sõnavarast lühendid "masu", "täpe" ja "pupu". Neid kohtab omavahelises suhtluses ja mõnele teleekraanil figureerivale saatejuhile on "masu" nii armsaks saanud, et ei möödu ainsatki saadet, kus ta selle kasutamata jätaks.
Paneb hämmastama, kui kiiresti need lühendid meie keelekasutuses omaks on võetud ning kui agarad on oldud pärast "masu" ilmumist uute lühendite väljamõtlemisel.
Samal ajal näevad keeleuuendusega tegelevad keeleteadlased ränka vaeva uute sõnade juurutamisega. Kui globaliseerumisest on praeguseks saanud juba üleilmastumine, siis sülearvuti on meil ikkagi läpakas, mitte rüperaal, nagu algselt ingliskeelsele laptop'ile eestikeelseks vasteks pakuti.
Nüüd on rüperaal õigekeelsussõnaraamatu järgi omandanud hoopis naljatleva tähenduse.
Ja millegipärast ei taha uskuda, et "pupu" viimaseks üllitiseks jääb, sellise sõnaloomeagaruse puhul võib arvata, et lühendite rida täieneb veelgi.