Hoolekandeküla asukoha valik, kas rajada Tapa või Väike-Maarja valda, küttis kirgi kindlasti palju rohkem Väike-Maarjas kui Tapal.
Juhtkiri: Võidab see, kel rohkem huvi
Tapal polnud midagi kaotada - kui riik otsustab nende maadele rajamisest loobuda, jääb üle vaid nentida, et plaan ei läinud korda, ju siis olid objektiivsed asjaolud nende vastu.
Kuid Tapa vald algatas ettenägelikult detailplaneeringu, kus peale oma rajatava hooldekodu nähti ette ka hoolekandeküla rajamine.
Samas jääb mulje, et Väike-Maarja vallas isegi ei uuritud, millega naabrid tegelevad, sest neid pidanuks ettevaatlikuks tegema detailplaneeringu algatamine.
Ning isegi siis, kui sai teatavaks, et hoolekandeküla plaanitakse rajada naabervalda, ei hakatud kohe tegutsema.
Ehk teisisõnu - reageerimiskiirusest jäi vajaka.
Ilmselt loodeti, et kuna riik on pika aja jooksul nii palju panustanud Vao hooldekodusse, ei jäeta sinna tehtud investeeringuid ega kolita mujale.
Kuu aega tagasi Vaos toimunud vallavolikogu emotsionaalse koosolekuga jäädi arvatavasti hiljaks, sest otsused olid juba tehtud ning seal käis ainult auru väljalaskmine.
Selle kinnituseks on AS Hoolekandeteenused välja kuulutanud riigihanke "Hoolekandekülade detailplaneeringute koostamine", kus koos Viti, Sinimäe ja Vändraga on kirjas ka Tapa hoolekandeküla detailplaneeringu koostamine ja selle lähteülesanded.
See riigihange ripub ilusasti üleval aktsiaseltsi kodulehel selle nädala algusest.
Muidugi on probleemiks, et Vaos suhteliselt vaikses piirkonnas elavad hooldekodu psüühilise erivajadusega kliendid peavad kolima uude keskkonda, kus tuleb harjuda uute oludega ja uute inimestega.
Hoolimata sellest, et kindlasti on neil uutes majades olemine mugavam, on vaja uues keskkonnas kohaneda, mis võib stressi tekitada, kuid ka ümberkaudsed inimesed peavad nendega kohanema.
Mis puutub aga omavalitsustesse, siis võitis see, kes võttis asja tõsiselt ning aegsasti ja korrektselt tegeles dokumentatsiooniga.