Repliik: Rohkem inimlikkust

Eva Klaas

FOTO: Virumaa Teataja

Mõni nädal tagasi tahtsin veeta kena puhkusepäeva Viru rabas. Leidsin ka bussi, mis ajaliselt sobis ja millel oli Loksa teel peatus.


Kuigi see oli ametlik peatus, bussijuht oli kontrollinud sisenejate pileteid ja läksin enne peatust ukse juurde, et väljuda, sõitis sohver peatusest mööda.

Saan aru, et kõike võib juhtuda. Suur osa busse selles kohas ei peatu ning juhil ehk ei tulnud kinnipidamise vajadus meeldegi või vaatas ta välja, et sisenejaid ei ole.

Võib-olla oleksin ise pidanud varem väljumissoovist teatama. Nii võib inimlikult asjast arugi saada.


Aga üllatas sohvri suhtumine: ta teatas vene keeles, et juba sõitsime mööda ja enam pole midagi teha.

Eestikeelset vestlust mehega arendada ei õnnestunudki.

Pakkusin välja, et ta võiks järgmises niinimetatud teibapeatuses kinni pidada, kuid see samuti ei sobinud talle.


Ja nii ma ei saanudki väljuda enne Kuusalut. Juht isegi ei palunud vabandust.

Õnneks ei olnud mul kiiret ja oli võimalik ka plaane muuta. Aga okas jäi südamesse.

Tagasi üles