Eile andis Soome Merepäästeselts Käsmus Eesti vabatahtlike mere- ja järvepäästeühingute tegevuse arendamiseks üle kolm päästepaati, mis läksid Toila, Lohusuu ja Mustvee sadamale.
Kingitud päästepaadid jõudsid Käsmu
15. oktoober 2009, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesk-Läänemere Interreg IVa programmi "Vabatahtlik merepäästeprojekt VOMARE 2008-2011" peamine eesmärk on taasluua Eestis vabatahtlik mere- ja järvepäästesüsteem ning tagada neljas välja valitud sadamas Vihula, Toila, Lohusuu vallas ja Mustvee linnas päästeühingutele vastav valmidus ja päästjatele vajalik varustus, mille tarvis paadid eile üle anti.
Esimese merepääste kiirpaadi andis Soome Merepäästeselts üle juba 17. juunil Vihula vallale, kes suvel korraldas koos ülejäänud kolme sadama päästeühingutega Käsmu lahel koolitusi.
"Kõige rohkem teeb heameelt, et riigikogu ja ministeeriumi poolt tuli projektile toetus. Olgem ausad, tihtilugu on palju head tahet, aga me ei leia mõistmist ja toetust kohe, kuid meil läks hästi," lausus Vihula vallavanem Madis Praks.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on tänu sellele projektile tekkinud Eestis täiesti uus sõna "merepääste". Samas on huvi tärganud mujalgi, näiteks Lääne- ja Pärnumaal. "Viljakas seeme on mulda läinud," ütles Mati Raidma.
Siseminister Marko Pomerants avaldas heameelt, et siseministeerium on saanud olla toeks selle projekti koordineerimisel, sest vabatahtlikud on alati teretulnud. Ühest küljest aitab see kaasa piirkonna turvalisuse tõstmisele, teisest küljest võivad külalised, kes arvavad, et Eestisse on hea mööda merd tulla, hätta sattuda, ja siis on hästi, kui abi on lähedalt võtta, kõneles Pomerants.
Soome Merepäästeseltsi tegevdirektor Kyösti Vesterinen hindas kõrgelt ametkondade toetust nende tegevusele ning avaldas lootust, et see kogemus võiks levida üle kogu Eesti ja saada rakendust Eestit katva vabatahtlike ühendusena, nagu see on Soomes.
Eestis alustati vabatahtlike mere- ja järvepäästeühingute loomist 2006. aastal.
2008. aasta detsembris sai Kesk-Läänemere Interreg IVa programmis toetuse "Vabatahtlik merepäästeprojekt VOMARE 2008-2011", mille eesmärk on Eesti pilootsadamate Vihula, Toila, Lohusuu valla ja Mustvee linna vabatahtlikele ühingutele hankida täisvarustusega päästepaadid, korraldada praktiline baaskoolitus ning luua alused kogu vabatahtliku merepäästesüsteemi arendamiseks Eestis. Vabatahtliku merepäästeprojekti Eesti-poolne koordineerija on Ene Kalmus.
Käsmu meremuuseumi juhataja Aarne Vaik heitis Vihula vallale ette, et Soome Merepäästeseltsilt saadud paadi jaoks pole vald suutnud komplekteerida meeskonda, kes oleks võimeline merele minema.
Vaigu teadmist mööda on päästepaat vaid korra selle aja jooksul, mis see Käsmu Külaseltsi käsutuses on olnud, väljas käinud.
Samas Vaik on oma paadiga kaheksal korral merehädalistele appi läinud. Ka ei tea inimesed päästemeeskonna telefoninumbrit, et abi kutsuda.
"Mina muretsen, et me soomlaste ees häbisse ei jää," ütles Vaik ning lisas, et igaüks võib paadi pidulikult vastu võtta, aga selle peab suutma ka tööle rakendada.