1. juulil jõustunud hädaolukorra seadus nõuab valdadelt ja linnadelt oma kriisikomisjoni moodustamist, kuid Lääne-Viru enamik omavalitsusi on selle juba ammu loonud.
Omavalitsused on kriisiks valmis
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
27. oktoober 2009, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue seaduse järgi ei korraldata kriisireguleerimist enam maakondlikul, vaid regionaalsel tasandil. Teisipäeval tuligi esimest korda kokku Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon, mida juhib Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann.
"Komisjoni esmaülesanne on tagada, et Virumaa piirkonna võimalikud hädaolukorrad oleks määratletud, nende lahendamise plaanid tehtud ja elanikkond koolitatud vastavates olukordades õigesti käituma," ütles Holzmann.
Vajalikud omavalitsused
Kriisireguleerimise puhul on oluline roll koostööl erinevate asutuste ja kohalike omavalitsuste vahel. Sestap nõuab juulist jõustunud seadus, et vallad ja linnad moodustaksid oma kriisikomisjoni, mida juhib omavalitsusjuht.
Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann selgitas, et seadus annab neile omavalitsustele, kus on alla 40 000 elaniku, võimaluse moodustada teiste omavalitsustega ühine kriisikomisjon. Regionaalse päästekeskuse ja kriisikomisjoni juht lisas, et Lääne-Virumaal võiksid kõik viisteist omavalitsust moodustada soovi korral ühtse kriisikomisjoni. "Iseasi, kas Vihula vallavanem on huvitatud Rakke valla probleemidega tegelemisest," sõnas Holzmann.
Rakvere linnapea Andres Jaadla ütles, et linna kriisikomisjon moodustati juba 2002. aastal. Samuti on tehtud riskianalüüsid ja plaanid, kuidas ühes või teisel hädaolukorras käituda.
Jaadla sõnul kriisikomisjoni töö toimib ja selles vallas koostöö mõne teise omavalitsusega pole päevakorda tõusnud. Samas Jaadla ei välistanud, et tulevikus võiks ühise kriisikomisjoni moodustamist kaaluda.
Rakke vallavanem Andrus Blok ütles samuti, et vallas on kriisikomisjon ammu loodud ning võimalike riskide ja nende kõrvaldamise kohta plaanid tehtud. Arutatud on nelja omavalitsuse - Rakke, Tamsalu, Väike-Maarja ja Laekvere valla - ühise kriisikomisjoni loomist. "Tegudeni pole veel jõutud," nentis Blok.
Tapa vallavanem Kuno Rooba kahtles, kas ametlikult on kriisikomisjon moodustatud. Küll aga on vallaametnike vahel kokku lepitud, kes midagi mingis olukorras teeb.
Paber pole tähtis
Rooba ei pidanud paberit ega ühiskomisjoni moodustamist ülitähtsaks ja tõi näite kahe valla vahelisest koostööst, mis toimis eelnevate kokkulepete ja dokumentideta. Nimelt oli paar aastat tagasi Harju maakonnas Kuusalu vallas ulatuslik metsatulekahju.
Leegid olid Tapa linnast viie kilomeetri kaugusel. Arvestades sündmuskoha lähedust, asus Rooba tegutsema ja metsas tuld kustutanud päästjatele korraldas toitlustamise Tapa vald.
Vihula vallavanema Madis Praksi sõnul on ka neil kriisikomisjon ammu loodud. Koostööd teiste omavalitsustega pidas Vihula valla juht tähtsaks. Ta tõi näite, et kui rannikul midagi juhtub, siis on Kunda linn ja Viru-Nigula vald sellest samuti puudutatud.
"Ühe omavalitsuse ressursid saavad kiiresti otsa," jätkas Praks. Seepärast soetatigi Kunda linna ning Vihula ja Viru-Nigula vallaga ühised esmased vahendid naftareostuse koristamiseks.