Rain Sepping: Kärped mõjutavad ravi kättesaadavust

Rain Sepping.

FOTO: TAIRO LUTTER/VIRUMAA TEATAJA

Masu jõudis haiglateni selle aasta teisest kvartalist, kui meiega sõlmitud haigekassa lepingu mahtu vähendati 4%. Kuna sellel aastal ostab haigekassa meilt umbes 100 miljoni eest inimestele teenust, teeb see rahaliselt neli miljonit krooni.


Lisaks sellele kerkisid maksutõusust (haiglad käibemaksu tagasi ei saa), uuest töölepingu seadusest ning muust tulenevad kulud. Nüüd viib poolest novembrist jõustuv hinnalangus meilt veel 1,2 miljonit.

Kuna haiglad on eraõiguslike juriidiliste isikutena arvatud statistiliselt valitsussektorisse, siis nende kärbete peamiseks põhjuseks ja takistuseks haigekassa reserve kasutada on soov säilitada nõutud eelarvetasakaal ja minna üle eurole.

Kui tuttavad ettevõtjad räägivad ligemale 50% käibe langusest, siis võiks ju mõelda, mis need mõned protsendid siis nii väga ära ei ole.

Haiglatel lasub aga seaduse järgi kohustus patsiente ööpäev läbi ravida ning traumapunkti uksi lahti hoida. Säilitada tulude langemisel jätkuvalt 24/7 valmisolek, hoida majas arste, operatsioonibrigaadi, diagnostikateenistust, õdesid-hooldajaid on keeruline ülesanne.

Patsiendi omaosalus


Lahenduseks oleks palga vähendamine, kuid tööleping on sõlmitud kahepoolselt ning seda saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Teatavasti on kõige lihtsam saavutada selline kokkulepe võimalikule koondamisele viidates, kuid haiglatöö spetsiifika ning valitsev meditsiinipersonali põud ei lase selliseid vihjeid ülearu tõsiselt võtta.

Tegutseda aga tuleb, sest järgmise aasta "las jääda nii kuis on" hinnaks on 6,5miljoniline kahjum ning see hakkab juba tõsiselt ähvardama haigla eksistentsi.
Rakvere haiglas teenib arst keskmiselt 15 500, õde keskmiselt 7500 krooni kätte. Selle aasta lõpuks väheneb kuusissetulek võrreldes aasta algusega vähemalt 15%.


Tulude suurendamisel võiks kaaluda visiidi- ja voodipäevatasu suurendamist, mis on muutumatuna püsinud juba 2002. aastast. Seda aga haigla ise teha ei saa ning selline samm on valitsuse pädevuses.

Võimalik on tõsta mõnevõrra patsiendi omaosalust ka muul moel, nagu seda on teinud osa erahaiglaid ja
-arste, tõstes patsientide omaosalust mitmesuguste tasuliste lisateenuste kaudu, võimalusega osta ennast järjekorrast mööda ja näiteks tungiva soovitusega võtta kodus tarvitatavad ravimid haiglasse kaasa.

Sellised otsused peaksid kinnitama haigla omanikud ehk Lääne-Virumaa omavalitsused, sest see raskendab arstiabi kättesaadavust rahaliselt ning mõjutab väga paljusid.

Kulude vähendamisel tuleks vaadata kriitiliselt üle valvepersonali koosseis. Paljud arstid töötavad umbes 1,5 kohaga ning kallimalt tasustatud ületöötundide likvideerimisel saavutame märgatava kokkuhoiu.
Sellised sammud halvendavad samas teenuse kvaliteeti.

Kui arsti ja valvepersonali (keda tuleb näiteks kodust kohale tuua) tuleb oodata senisest kauem, on raske nii patsientidel kui ka kohal viibivatel meedikutel, kes on võimetud puuduva mees­konnaliikmeta abi osutama.

Raskuspunkt liigub ööpäev läbi valmisolekult ambulatoorsele abile (millele viitab
ka haigekassa nõukogu otsus suurendada sellise abi osakaalu 2010. aastal), sest plaaniline abi on jätkuvalt tulus ning oluliselt lihtsamalt administreeritav. See toob kaasa voodikohtade vähendamise ning osakondade osalise sulgemise.

Seega sotsiaalministri väide, et raha vähendamisel ravi "kättesaadavus ei halvene", ei vasta kindlasti tõele.

Suunatud "optimeerimine"


Samas hakkab üha enam tunduma, et kogu see protsess meenutab takerdunud haiglareformi, kuid riigi ja valitsuse asemel korraldavad haigekassa survel haiglavõrgu "optimeerimist" haiglad ise.

Strateegilised otsused riigi tasandilt on veeretatud n-ö. taktikalisele tasemele ning jätkuvalt on valitsev käitumine, mida defineeris õnnestunult kunagine abiminister, kes vastuseks küsimusele, millal te haiglaid sulgema hakkate, kostis, et "meie ei sulge ühtegi haiglat, seda teevad haigla omanikud".


Kuid Eesti riigis tähendab reform peaaegu alati seda, et teenused koonduvad pealinna suunas ja "kohtadel" pannakse kinni "ebaefektiivsed" koolid, postkontorid ja haigemajad, siiski usun jätkuvalt, et Rakvere haig­la on piisavalt tugev selleks, et oma tegevust ka pärast euro tulekut jätkata.


Haigla tugevus seisneb eeskätt lojaalse ja asjatundliku personali olemasolus, meie teenindatavate patsientide (ligi 60 000) hulgas ja konkurentsivõimeliste omanike (maakonna omavalitsused) toetuses.

PS Ennetades selleteemalisi küsimusi, tean, et ka haigla juhatuse töötasu on praeguseks ca 20% vähendatud.

Tagasi üles