Lääne- ja Ida-Virumaal satub löögi alla tuhatkond töökohta

AS Repo Vabrikud peahoone Püssis.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Järsk toorme hinnatõus seab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna puiduettevõtetes löögi alla sadu töökohti.


Valitsuse hiljuti riigikogule esitatud elektrituruseaduse eelnõu kinnistab seadusmuudatuse, millega Eesti Energia saab kõrgema elektrihinna kaudu taastuvenergia toetust, et Narva põlevkivijaamades põletada aastas 400 000 tihumeetrit puitu.



Puidu põletamine elektrijaamades on tõstnud ümarpuidu hinda Virumaal mõne kuu jooksul kuni 40%.


Selline kunstlik ja järsk toorme hinnatõus hävitab kahe Virumaa suurtööandja, puitlaastpaneelide tootja Repo Vabrikud ja puitmassitehase Estonian Cell konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel ning võib viia sadade töökohtade kaotuseni.

Muret tegev olukord

Kundas asuvas haavapuit­massitehases AS Estonian Cell on puiduhinna järsk kerkimine seadnud löögi alla 83 töökohta. Koostöö Estonian Celliga annab leiba ligikaudu neljasajale inimesele metsa- ja transpordisektoris. Nende töökohtade säilimine sõltub paljuski puiduhinna edasisest tõusust.

"Puit ja elekter on ASi Estonian Cell peamisteks tootmissisenditeks. Nende kahe komponendi hinnakõikumine määrab meie ettevõtte kasumlikkuse või kahjumlikkuse. Situatsioon, kus Eesti Energia võib oma Narva jaamades puidust elektrit toota, saades selle eest toetust, võimaldab puidu hinna tõusu praktiliselt ülempiirita. Selline olukord seab sügavalt ohtu meie majanduskeskkonna stabiilsuse," kommenteeris Estonian Celli juhatuse liige Riia Ratnik.

Estonian Cell alustas Kundas haavapuitmassi tootmist 2006. aasta aprillis. Investeeringu maht oli 2,4 miljardit Eesti krooni ja see on olnud suuruselt teine välisinvesteering Eesti tööstusesse. Osanikke on kolm: Austria kontsern Heinzel Group, EMACS Privatstiftung ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).

Riia Ratnik lisas, et juhul kui ollakse sunnitud puidu- ja elektrihinna pideva tõusu tõttu tootmine Kundas lõpetama, on see negatiivne signaal välisinvestoritele, kes kavatsevad Eestis ettevõtlust arendada.

Löök Repo Vabrikutele

Seoses puiduhinna järsu tõusuga on löögi all ASi Repo Vabrikud edasine tegevus, sest praegune toorme hinnatõus tähendab ettevõttele 50 miljoni krooni suurust kulude kasvu.

ASi Repo Vabrikud juhatuse esimees Tiit Kolk ütles, et firma on käibelt Eesti suurimaid puiduettevõtteid.

2008. aastal oli ettevõtte käive 617 miljonit krooni ja 95% toodangust läks ekspordiks. Toodetakse puitlaastplaate mööblitööstusele, põrandaplaate ehitustööstusele ja mööblidetaile.

"Ettevõte on oluline tööandja Ida-Virumaal. Firmas saab tööd kokku 260 inimest Püssist, Kiviõlist, Lüganuse ja Maidla vallast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Rakverest ja koguni Tallinnast. Meie ettevõttega on seotud 600 allhankijat ja alltöövõtjat," rääkis Tiit Kolk.

Repo Vabrikud on kohalikele mööblitootjatele põhiline mööbliplaadi tarnija.

Tiit Kolk kommenteeris, et Repo Vabrikute sulgemisel kaoks ka suur osa konkurentsieelistest, mis on soodsat kohalikku plaati kasutavatel Eesti mööblitootjatel.

Tema hinnangul maksab uue plaadivabriku rajamine 1,5 miljardit krooni ja Eesti turu väiksuse, heitlikkuse ja asukoha tõttu siia uut plaaditootjat ei teki.

2003. aastast kuulub ettevõte Šveitsi kapitalile.

2004.-2008. aastal investeeriti seadmetesse ja tehnoloogiasse 190 miljonit krooni. Käesoleval aastal on lisandunud sellele summale veel 20 miljonit krooni.

Estonian Celli juhatuse liige tehasejuht Lauri Raid kommenteeris, et elektrijaamade kütmine ümarpuidust toodetud hakkega on meie metsaressursi raiskamine.

"Puitu põletades toodetakse kordades vähem rikkust kui töödeldes," nentis Lauri Raid. Estonian Cell kasutab tootmisel väheväärtuslikku haavapuitu, mis oli seni rakenduseta olnud, lisades sellele kaheksakordse väärtuse.

Lauri Raid on seisukohal, et puidu põletamine tuleks elektrijaamades lõpetada.

"Keskkonnaministeerium ja riigimetsade majandamise keskus peaks metsamaterjali tarnima eelisjärjekorras tööstusettevõtetele, kes annavad ümarpuidule suurema lisaväärtuse, Eesti Energia saab elektrijaamade kütteks kasutada puidujäätmeid ja võsa," rääkis Lauri Raid.


Tagasi üles