Juba seitsmendat aastat järjest aitavad ajaleht Virumaa Teataja ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kõikidel läänevirulastel selgitada aasta tegu, selleks tuleb aga esmalt leida nominendid.
Milline oli peatselt lõppeva aasta tegu Lääne-Virumaal?
6. november 2009, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ello Odraks Lääne-Viru Omavalitsuste Liidust ütles, et oleks kummaline, kui ainult majandusliku tõusu ajal tegusid hinnatakse.
"Madalseisu ajal tuleb tegusid ja tegijaid seda enam tunnustada, sest tegusid on täpselt nii palju, kui on võimalusi," ütles Odraks, kutsudes üles nominente esitama.
Nii lähevadki Lääne-Virumaa vägevamad teod taas rahvahääletusele.
"Nominentideks on ikka need, kes oma kodupaika tulevikuks sügava jälje maha jätavad," lausus Odraks. "Praegugi tuletatakse meelde, kes on olnud aasta tegija või kandidaat mullu, kes esimesel korral."
Hindajaid üha rohkem
Konkursi "Aasta tegu 2009" vedajaid innustab tõsiasi, et selle vastu valitseb aasta-aastalt üha suurenev huvi. Kui üleeelmisel korral oli paar tuhat hindajat, siis mullu juba ligi 3500. Kaugeltki mitte igas maakonnas pole aktiivsus ligilähedane.
Aga, et tegijaid valida, tuleb neid esmalt hindamiseks esitada. "Koputan inimeste südametunnistusele: ärge jätke omakandi tegu esitamata, oleks ääretult kahju, kui mõni väärt tegu esitamata jääb ja pärast pole enam kedagi süüdistada, kui ei saa hinnata," rõhutas Odraks.
Mõelgem selle üle, milline oli lõppeva aasta kõige meeldejäävam, sisukam ja tähendusrikkam tegu, mis jääb 2009. aastat Lääne-Virumaal meelde tuletama ka meie tulevastele põlvedele.
Et ettevõtmised on erineva kaalukusega, on rahval võimalus valida eraldi asutuse/organisatsiooni/ettevõtte tegu ja isikutegu.
Keskpõrandale kokku
Tublit tegijat või tegu esitama kutsume lisaks igale üksikisikule ja ettevõttele ka kindlasti kohalikke omavalitsusi, et pakutaks omakandi tummisem tegu. Nõnda saame kokku tõelise Lääne-Virumaa teo, kus iga pisemgi kordasaadetu on osa kogu maakonna suurest teost.
Tähtis, et lõppnimekirja pääseks maakonna igast vallanurgast mingi olulisem ettevõtmine 2009. aastat jäädvustama. Ei maksa peljata, et mõni tegu tundub ehk vähem tähtis. On ju ainuüksi nominentide hulka arvamine juba tubli tunnustus ja ajalooline fakt.
Isikuteo ja asutuse/organisatsiooni/ettevõtte teo kandidaate võivad esitada ka kõik virulaste sõbrad, kes meie asju kõrvalt ehk teise pilguga näevad.
Kindlasti peavad kandidaadi esitajad lisama konkreetse lühikese põhjenduse, miks antud tegu oluliseks peetakse, samuti tuleb märkida teo teinud isiku või isikute nimed ja nende kontakttelefoni number.
Ka on tänuväärne, kui teo esitaja lisab oma kontaktandmed.
Saabuvate tegude seast teeb lõpliku valiku žürii, et lasta sõela läbinud teod rahvahääletusele.
"Aasta tegu 2009" laureaati austatakse ja autasustatakse pidulikul õhtul jaanuarikuus.
Aasta teo kandidaate ootame 11. detsembrini meiliaadressile aarne.mae@virumaateataja.ee või postiaadressil Pikk 8, 44307 Rakvere, märksõna "Aasta tegu 2009".
Korraldajate sõnul on aasta tegu sündmus, paik või asi, mis jääb meist maha 2009. aasta märgina.
"See, millest räägitakse tulevikus ka oma lastelastele kui aasta 2009 märgist kodukülas, koduvallas, kodulinnas, kodumaakonnas," on kirjas konkursi juhendis.
Peale Lääne-Virumaa on aasta tegu valitud ka mitmes teises maakonnas.
Aasta teod
Lääne-Viru 2003. aasta tegu oli "Kalevipoja" maailma esiettekanne Rakvere vallimäel.
2004. aasta tegu oli spordihoone rajamine Rakverre.
2005. aastal valiti esimest korda eraldi asutuse/ettevõtte tegu ja isikutegu. Enam kui tuhat hääletajat valis Lääne-Virumaa 2005. aasta tegudeks Rakvere teatrimaja üle 40 miljoni krooni maksma läinud renoveerimise ja Kaido Höövelsoni alias Baruto saavutused Jaapani sumoringides.
2006. aasta teoks valiti Tarvanpää Seltsi korraldatud esimene meeste tantsupidu Rakveres ning ettevõtja Hillar Pulga asutatud piisonifarm Põlulas.
2007. aasta teoks valis rahvas naiste varjupaiga asutamise Tapal. Isikuteoks aga Maie Männiku, Elvi Kullamägi ja Kersti Aasmetsa mahuka raamatu "Kaks sajandit Vaeküla kooli" koostamise.
2008. aastal oli aasta tegu Aqva hotelli-veekeskuse avamine ja isikutest sai tiitli Üllar Saaremäe punk-laulupeo idee eest.