Kõik tenori unistusterollid ära laulnud Väike-Maarja poiss Vello Jürna tähistanuks 1. detsembril oma esimest juubelit.
Vello Jürna – laulnud südamest südamesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muusikafestivali raames leiab aset vabariikliku vokalistide konkursi II voor 17 laulja osavõtul, suurepärased Eesti ooperisolistid annavad mitu kontserti nii rahvamajas kui kirikus.
1989. aastal esimesed rollid mänginud Vello Jürna on kümne aasta taguses intervjuus öelnud, et hääl on talle jumala poolt antud, auahnust ja ambitsioone, mida teater vajab, ta kaasa ei saanud.
"Sellepärast pole teater mulle koduks saanud, ma ei lase teatrihullusel endale peale tulla. Mul on väga hea meel, et sellest Väike-Maarja poisist, kes kaua aega laulmisest midagi ei teadnud, nii palju alles on. Mis siis, et mind on väga palju lahti raiutud ja uuesti kokku pandud," rääkis tenor Vello Jürna.
Vello oskas dilemma ees - olla hääle teener või inimene - seistes valida enese ja lähedaste jaoks olulise. Ta valis kohvrite pakkimise ja ohvrite toomise asemel laulmise neile, kes ligidal ja tema laulust lugu peavad. Ta valis inimeseks olemise tee ehk teisiti öeldes - laulja võid sa olla, aga inimene pead olema.
Estonias laulis Vello üle 30 erineva ooperirolli. Lisaks esinemistele Estonias ja Vanemuises sai tema annet nautida ka Stockholmi Kuningliku Ooperi, Norra ja Läti rahvusooperi, Göteborgi ja Oulu ooperiteatrite ning New Yorgi ja Itaalia publik.
Väike-Maarjas keskkoolipõlves bändis laulnud Vello Jürna tee jätkus G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, kus tema õpetaja, RAMi solist Raimond Alango kutsus ta meeskoori laulma. 1987. aastal suundus Jürna Estonia teatri ooperikoori, kust kaks aastat hiljem kasvas juba solistiks.
Kõrghariduse lauljana omandas Jürna aastail 1985-1991 tolleaegses Tallinna konservatooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo Kuuse juures. Ühtlasi täiendas ta end Estonia teatri ja seltsi toetusel Itaalias Carlo Bergonzi juures Accademia Verdianas, Verdi sünnilinnas, kus õppis hindama aega ja järjepidevust. Carlo Bergonzit peetakse maailma üheks parimaks lauluõpetajaks, viimaseks bel canto meistriks.
Vello Jürna võitis I auhinna Eesti lauljate võistlusel 1989. a, publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel 1992. a ja oli 1991. a Modenas Pavarotti võistluse finalist. Vello on laulnud ka paljudes Eestimaa kirikutes ja kammersaalides. Lauljatöö kõrvalt algatas ta muusikahariduslikke ettevõtmisi, et aidata võimalikult paljudel nautida muusikast osasaamise rõõmu.
Sel nädalavahetusel võib Väike-Maarjas osa saada Vello Jürnale pühendatud kontsertidest, konkursist ja näitusest - saab mõtiskleda ja vahetada mõtteid Vello teekaaslastega. Sest mida muud me teha saamegi, kui meid on ühendanud suurepärase laulja anne.