Eestis on laule loodud pea igast paigast. Juba laulmistundides on selgeks saadud "Saaremaa valss", "Tartu marss", Tallinna kiitev "Kalevite kants" ja "Viljandi paadimees".
Juhtkiri: Ülesleitud laulud
3. detsember 2009, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma laul on ka väiksematel paikadel, näiteks Tamsalul.
Tuntud on "Tamsalu valss" küll vaid kohapeal väiksemas ringkonnas. Kodukohaga seotud luule ja laul tugevdavad kindlasti elanike patriotismi ning ühtekuuluvustunnet.
Loomulikult ei pea "linnalaulud" olema ülistavad ja helged ning lihtsalt turundust silmas pidades loodud, vaid ka kriitilised ja mõtlema kutsuvad.
Üsna hiljuti tõstatas Soomes elav estofiil ja Rakvere sõber ajakirjanik Pentti Kangasluoma teema, et Rakvere vajaks tunnuslaulu.
Tekkis mõõdukas diskussioon ja Rakveret puudutavaid palasid pakuti nii mažooris kui minooris. Tuli välja, et neid leidub igas žanris, võib-olla ei ole need vaid kuigi tuntud.
On olemas aga terve koolkond muusikuid, keda Eesti muusikasõber teab. Ja teab just nimelt selle järgi, et nad laulavad peaasjalikult Rakverest ja Lääne-Virumaast. See on plaadifirma Lejal Genes, mida veab Remi Prual ja mis on nüüdseks jõudnud oma viiekümnenda plaadini.
See on suur asi ühe väikelinna jaoks, mida Rakvere kahtlemata on. Kuid tähtsam on asjaolu, et kunagi siit alguse saanud hiphopipõlvkond on kasvatanud endale aina uut järelkasvu ja promo, mida RLV (Rakvere, Lääne-Virumaa) on meie kandile teinud, on raske üle hinnata.
Suurem osa muusikasõpru teab, et siin on üks tõeline räpikants, kust tuleb nii mõndagi kõrvateritavat. Ja sõna "Rakvere" või "Lääne-Viruma" ei kõla mitte ainult ühes laulus nende viiekümne plaadi puhul!