Juhtkiri: Kas päästjad on päästetud?

Päästja. Pilt on illustratiivne. Foto: Tiit Reinberg

Parlamendi rahanduskomisjon otsustas eile suurendada 15 miljoni krooni võrra päästeameti tuleva aasta eelarvet ning see peaks võimaldama järgmisel aastal reaalselt päästetöid tegevaid inimesi mitte koondada.

Päästeameti teenistujate koondamisplaanist on viimastel päevadel kirglikult kõnelenud nii poliitikud kui külamehed. See valdkond läheb kõigile korda. Igaüks tahab end tunda turvaliselt ning sõnum päästetöötajate arvu vähenemisest teeb ärevaks.

Opositsioonipoliitikud on avaldanud hämmingut sise- ja rahandusministeeriumi võimetuse üle päästeteenistusele vajalikku raha leida ning vangutanud pead, kuidas praeguses keerulises majandusolukorras kulutatakse 86 miljonit krooni energiasäästu programmidele, selle asemel et tagada riigi siseturvalisus.

Kõlanud on ka ettepanek leida vajalik raha, tehes kärpeid eelarvereal, mis näeb kümneid miljoneid kroone ette erakondade rahastamiseks, või näiteks elektri- ja kütuseaktsiisi tõusult.

Päästjad ise on olnud valmis kompromissideks, peaasi, et töökohad alles jäävad. Kui arvestada, et päästjate töö on spetsiifiline, nende koolitamiseks on riik kulutanud suuri summasid, on kümnete ja kümnete kogenud päästjate koondamine 22,8 miljoni krooni puudumisel üsna kummaline.

Üsna ekstreemse käiguna lubas üks Järvamaa päästetöötaja pealinnas korraldada näljastreigi, pärast vestlust siseminister Marko Pomerantsiga mees küll korrigeeris oma plaane.

Ja minister pöördus rahanduskomisjoni poole palvega suurendada puudu oleva 22,8 miljoni krooni võrra päästeameti järgmise aasta tegevuskulude eelarvet.

Leiti küll 7,8 miljonit vähem - kas sellest piisab, et säilitada päästjate elupäästevõimekus, selgub täna riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liidu, siseministeeriumi ja päästjate usaldusisikute läbirääkimistel ning homme riigikogus järgmise aasta eelarve lõpphääletusel.